Juuru kalmistu
Juuru kalmistu kinnistu asukoha skeem. Praegu matmispaigana kasutusel olev uus kalmistu (sinine joon) ja vana kalmistu (lilla joon)
Ajalooline kujunemine - Vanim kalmistu Juurus asus praeguse Juuru Mihkli kiriku ümbruses, pärinedes tõenäoliselt 12. sajandist. Külakalmistu juurde ehitati 1238. aastal kirik, mille põranda alla maeti mõisnikke ja selle ümbrusesse lihtrahvast 18. sajandi lõpuni, seejärel jäi kirikuaed vaid kohalike mõisnike ja koguduse vaimulike matmiskohaks.
1772. aastal andis Venemaa keisrinna Katariina II välja ukaasi, mis nägi ette matmispaiga rajamist soovitavalt 300 sülda (ca 700 m) elamutest eemale. Seaduse tulemusena rajatigi kirikust üle poole kilomeetri kaugusele, Juuru mõisa maadele kalmistu ehk rahvakeeles „vana surnuaed“.
Kalmistut on suurendatud mitmel korral. Kirikukroonika järgi annetas 1843. aastal koloneliproua Charlotte von Kursell Juurust kaks vakamaad (0, 74 ha) ja 1876. aastal osteti Juuru mõisa omanikult parun Traudenbergilt üks tündrimaa (0,52 – 0,54 ha) surnuaiale lisaks. Kalmistu suuruseks kujunes 2,4 ha. Üldreeglina ei maeta, küll aga on üksikuid erandeid tehtud kuni tänaseni. Samuti on vanal kamlistul tuhapuisteala.
1896. aastal eraldas Juuru Mihkli kogudus oma maast maa-ala uue kalmistu rajamiseks. 19. septembril 1899. aastal õnnistati uus kalmistu sisse. 1934. aastal laiendati kalmistut põhjasuunal ja kalmistu suuruseks kujunes 4,3 ha. Seati sisse kalmistuvahi ametikoht ja ehitati kalmistumaja. Plaanis oli ehitada ka kabel.
Nõukogude okupatsiooni aastatel saeti ateistliku kasvatustöö käigus maha uue kalmistu väravapostidel olnud metallristid. Kohaliku sepa käe all on valmimas uued metallristid, et kaunistada Juuru kihelkonna rahula väravaid, mille vahelt algab tee igavesse rahusse.
Väärtused ja vaatamisväärsused - Juuru vana kalmistu on võetud 1987. aastal looduskaitse objektina arvele tema rikkaliku puude koosluse poolest ja 1997. aastal muinsuskaitse alla kui ajaloomälestis (kinnismälestis nr 8365).
Teabe kättesaadavus - Olemas on kalmistule matmiste registreerimise raamat alates 1951. aastast. Samuti on olemas ka vanad tsaariaegsed matmispaikade kaardid, millele on päris palju märkmeid tehtud.
Kultuuriloolised hauad
vanal kalmistul:
- 1858. aastal Mahtra sõjas langenud talupojad – matmiskoht teadmata;
- Jaan Jürgenfeldt (1840-1919) Atlast, Jädivere seminarist ja koolmeister;
- Mihkel Kulpa (1849-1919) Inglistelt, Ingliste koolmeister;
- vabadussõjas langenud Otto Aver (1898-1919) ja Hans Linder (1895-1919) Kaiust;
- Priidik Suitso (1852-1931) Hõredalt, Juuru vallavanem;
- Ants Laars (1892-1952) Juurust, Tallinna Hommikuteatri näitleja, Juuru seltsimaja
juhataja ja näitejuht; Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi kavaler.
uuel kalmistul:
- Eduard Aus (1887-1977) Juurust, Juuru kooli pikaaegne direktor ja Eesti NSV Ülemnõukogu III ja IV koosseisu saadik 1951-1959;
- Oskar Rudolf Jüriväli (1884-1955) Atlast, I Riigikogu saadik 1921-1923;
- Valter Kadarik (1898-1975) Juurust, loomaarst ja poliitik, Rahvuskogu 1937 ja I Riigivolikogu saadik 1938-1940; Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler;
- Ants Kruusimägi (1909-1987) Juurust, pedagoog, näitejuht, kodu-uurija ja Mahtra Talurahvamuuseumi rajaja;
- Tõnu Lang (1830-1915) Kaiust, Mahtra sõdalane;
- Juhan Oras (1879-1922) Kuimetsast, koolmeister, Eestimaa kubermangu esindaja Venemaa IV Riigiduumas 1912-1917;
- Ann Rosenblatt (1837-1929), tuntud ravitseja „Ingliste Nooreit“;
- kodu-uurijad: Hilda Kadarik (1906-1983) Juurust, Helmi Laars (1928-1996) Mahtrast, Egon Lilienthal (1928-1998) Kuimetsast, Helju Linder (1931-2011) ja Leo Rehemaa (1932-1998) Kaiust;
- koolijuhid: Gustav Ruudi (1869-1925) Kaiust, Johannes Elvei (1881-1942) Maidlast, Erich Kingsepp (1922-1976) Juurust, Nikolai Leidtorp (1910-1987) Kaiust;
- kultuuritegelased: Priidik Ross (1867-1930) Inglistelt, Oskar Schmidt (1885-1961) Heldalt, Eduard Härm (1900-1963) ja Arvi Vald (1935-1995) Juurust, Ellen Hõbemägi (1924-2005) ja Aino Kalda (1929-2017) Atlast;
- metsavennad: Arne Kaupmees (1926-1946) Põllikalt, vennad Ervin Adolf Rinaldo (1916-1945) ja Evald Rinaldo (1920-1945) Inglistelt;
- Vabaduseristi kavalerid: Rudolf Kaljuste (1898-1957) Järlepast, Juhan Koov (1881- 1953) Maidlast, Arthur Korv (1892-1959) Härglast;
- vabadussõjas langenud: Johannes Eggeder (1899-1919) Kuimetsast, Karl Kakadu (1899-1919) Mahtrast, Julius Kranberg (1900-1919) Kuimetsast, Ado Meinberg
(1890- 1919) Inglistelt, Priidik Ross (1893- 1919) Inglistelt, Kaarel Raspel (1899-1919) Heldalt, Mihkel Truumann (1885-1920) Mahtrast;
- vallavanemad: Johannes Ausmees (1900-1992) Juurust, Mats Meinberg (1850-1932) Inglistelt, Johannes Pauls (1898-1969) Kaiust, Johannes Raspel (1889 - 1971) Juurust;
- Vennastekoguduse Juuru palvemaja vanemad vennad: Mart Kütsen (1843-1933) Kaiust, Jüri Lesch (1867-1936) Kadjast, Jaan Tutt (1875-1945) Atlast, Kustas Veiksalu (1895-1975) Kadjast, Jakob Rahumägi (1913-1982) Kuimetsast
Lääneküljel asub II maailmasõjas langenud eestlaste ühishaud, kus on 1941. aastal Mahtra soolahingus surma saanud omakaitselaste, Kaiu mässus langenute ja Soomepoiste kalmud.