Pootsi Püha Kolmainu kogudus asutati 1873.a. Kõpu karjamõisas. Koos kiriku ehitamisega rajati isiseisev kalmistu. Kõpu kalmistu on oma ajastu tüüpiline õigeusukalmistu näide.

Kalmistu asub piklikul, ümbritsevast maastikust veidi kõrgemal künkal, tõusuga idasuunas.
Kalmistut ümbritseb graniitkividest kivikuhjatis, mis suuremalt jaolt on mattunud pinnasesse. Vahetult müüritise kõrval olnud kraavist on järel vaid kohati aimatavad jäljed. Kalmistu taga on rägastunud segamets.
Kalmistule pääseb müüritisse rajatud varamata läbipääsu kaudu. Väravad puuduvad.
Pikisuunas poolitab kalmistut tee, sellega ristub T-kujuliselt esikülje piirdemüürist kulgev tee. Teed on rohukattega. Teede ristil, sissepääsust vasakul, asub betoonist alusel betoonkntsel (pult), paremal pool betoonraketega kaev.
Hauaplatside piireteks on kasutatud palju betooni, esineb hekkpiirdeid, mätaspiiret, raudlattpiiret ja üks kettpiire.
Vanemate matusetga aladel moodustavad suured, ühtlase kujundusega perekonnaplatsid ja platside rühmad haarava miljöölise terviku, milles valitsevaks elemendiks malmristid. Malmristid on valdavalt kolmiksiiruliste haaradega, lihtsad. Sepisriste on kalmistul vähe, ent on kohalikke seppade erandliku kujundusega käsitöö näited. Esineb õigeusukalmistutele iseloomulikke suuri hauakaste. Kalmistu lääneosas on miljöö kaasaegsem ja kirjum. Valitsevad hauakivid ja -tahvlid, rohked betoonristid.