Laidoneride pereplats

Perekond Laidoneride hauaplats.

Hauaplatsile on maetud  Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri abikaasa  Maria. 

     Maria Skarbek-Kruszewska sündis 7 detsembril 1888.a.
Kruszwitsis vanas  Poola aadliperekonnas viienda lapsena. (nende esiisadest on maailmakuulus Sienkiewicz kirjutanud romaanis TULE JA MÕÕGAGA)
     Maria ema oli abielus teist korda, aga Maria kasuisa hoidis teda väga.1905.a tutvus Maria  Johan Laidoneriga kes õppis siis Vilno sõjakoolis. 1911. aastal nad
abiellusid.1913.a.21.märtsil sündis neil poeg  Michael (puhkab samal hauaplatsil). Esimese maailmasõja keerukais oludes  oli Marial raske  Eestisse pääseda. Lõpuks see õnnastus ja Maria  sai koos pojaga tulla oma abikaasa juurde.
Eestiajal tuli Marial sageli olla riigi esileedi rollis ja  hästikasvatatud aadlidaam sai selle osaga suurepäraselt hakkama. Väga harmoonilise abielu traagiliseim sündmus oli poja Michaeli surm 20.aprillil 1928.a. Kas tegu oli vabasurma mineku või õnnetusega ei ole siiani selgunud. 

     Laidonerid võtsid kasupojaks Maria vennapoja Aleksei Kruszewski. 1940.a. läks Maria vabatahtlikult Penza linna, kuhu oli küüditatud tema mees kindral Laidoner.
     Sõja puhkedes Saksamaa ja NSVL vahel arreteeriti nii Johan kui ka Maria Laidoner, sama saatus tabas ka nende kasupoega Alekseid (suri Venemaal 26.nov.1941.a.). Vangistuses olles kahtusid abikaasad     haruharva. Neid  vintsutati läbi Penza, Moskva, Kirovi, Vladimiri jt vanglate, alanused ja ülekuulamised olid igapäevased.
     Peale Stalini surma 1954.a. vabastati Maria Vladimiri vanglast. 1953.a. 13 märtsil oli samas haiglas  surnud kindral Johan Laidoner.  Maria töötas     Vladimiri lähedal Melenki linnas muusikaõpetajana. Eestisse tohtis ta tulla alles 1961.a. Tallinna ta korterit ei saanud ja aadlidaam asus elama Haapsallu väikesesse puumajja  Jaama tn 7. Oma aega veetis daam lugedes- prantsuse, saksa, poola, vene ja eesti keeles. Paar viimast eluaastat veetis Maria Laidoner                                                   
Jämejala haiglas, kus ta 12.11.1978.a. suri. Sugulased ja lähedased (nende hulgas ka Matti Päts) matsid ta Al-Nevskile oma poja  Michaeli kõrvale. Maria elukohale  Haapsalus asetati J.Laidoneri Seltsi algatusel mälestustahvel.

Kindral J.Laidonerile on platsil asetatud (1998.a.?)  kenotaaf.

J L sünd.12.02.1884.a. Vardja k. Viiratsi v. Viljandimaal sulase pojana.  Lõpetas Viljandi linnakooli ja astus 1901.a. vabatahtlikuna väeteenistusse. 1902.a. astus Vilno sõjakooli, lõpetas 1905.a.  Peale seda algas tema sõjaväeline ja ühiskondlik karjäär. Oli Eesti  sõjavägede ülemjuhataja, kindral, riigitegelane. Vabadusristi I liigi I järgu ja III liigi I järk, jpt. ordenite ja medalite kavaler. Suri 1953 Vladimiri vanglas. Tema säilmed on tõenäoliselt Vladimiri kalmistul.

1994.a. avati Laidoneri elukohas Viimsi mõisas kindral Laidoneri muuseum.

 Platsile on maetud veel Maria sugulane Aleštšinskaja ja pere lapsehoidja E.Jaakson.

Ajaloolane K.Deemant külastas juba 1968.a. proua Laidoneri tema Haapsalu kodus  ja pani tema mälestused kirja (avaldatud koguteoses KINDRAL JOHAN LAIDONER, Tallinn, 1999.) Ilmunud veel ÜHTEKUULUVUSE TEEL, Tallinn, 2008 (M ja J.Laidoneri kirjavahetus) jpm.

Andmed: ajakirjandusest, M.Kask