II riigikogu liige, Vabadusristi III liigi 2. järgu kavaler, haridusminister ja pedagoog Heinrich Bauer.

Heinrich Nikolai Bauer. Pedagoog, haridus-ja ühiskonnategelane.

Vabadusrist III liik 2 järk.

Sündis kaupmehe, endise mõisavalitseja Friedrich B pojana.Aastatel 1896- 1900 õppis Tartu ülikoolis ajalugu. Sooritas ülem-kooliõpetaja eksami saksa keeles ja oli 1898.a alatesaksa keele ja ajaloo õpetaja Tartu poeg-ja tütarlaste gümnas. Ta jäeti ülikooli juurde professorikutse ettevalmistuseks, aga HB loobus sellest. Teda tõmbas tegelik pedagoogiamet. Töötas õpetajana Tartus 1903.a., siis suundus Varssavisse. Vabamate olude tekkimisel kodumaal naases kodumaale ja oli 1906-11 ülem-kooliõpetaja Tallinna Nikolai gümnaasiumis. 1911.a sai Tallinna tütarlaste kommertskooli direktoriks kuhu jäi oma surmani. Vahepeal aastatel 1921-22. oli Eesti Vabariigi haridusminister. Võttis elavalt osa seltskonnaelust. Oli Eestimaa Rahvahariduse Seltsi abi-esimees, esimese täiskasvanute õhtu-algkooli juhataja, õhtu-erakeskkooli kaasasutaja, hiljem juhataja. Oli Eesti Lastekasvatuse Seltsi asutaja 1907 aastast ja selle juhataja kuni elu lõpuni. Oli Tallinna linnavolinik ja õppeasutuste hoolekogu liige, Eesti Punase Risti abi-esimees selle asutamisest peale, sanatooriumide ja varjupaikade osakonna juhataja. Nende teenete eest omandas Vabadusristi. 1923.a saadik II Riigikogu liige kristlikust rahvaerakonnast, vanematekogu liige, hariduskomisjoni abi-esimees. Avaldas kirjutisi ajalehtedes, eriti haridusalalisi, toimetas kooliraamatuid. Oli õpilaste hulgas armastatud koolijuht, lapsed hüüdsid teda "papi". Oli väga eestimeelne. Oma vara pärandas Tallinna tütarlaste kom. Koolile vaeste õpilaste koolitamiseks ja osa ka Eesti Lastekasvatuse Seltsile.

Andmed: EBL, Tartu, 1929, EE 14kd, Tallinn, 2000.

Täiendavalt: H B Tartus õpetaja olles oli tema õpilane ka tuntud soome-eesti kirjanik H.Wuolijoki. H B oli ka oma aja moodsa koolihoone (praegune inglise kolledž) ehitamise algataja. Hiljem selle kooli direktorina tuleb märkida et ta oskas kooli koondada tugevaid õpetajaid. Koolis töötasid prof K.Ramul, kunstnik Paul Raud, Theodor Ussisoo, Aug. Topman, Fr.Akel, A.Kapp, Anna Raudkats jt. 1918.a kahe okupatsiooni (vene ja saksa) vahel tegi just H.B ettepaneku muuta kool eestikeelseks. See otsus jõustuski samal aastal. (Erinevaist kirjand. allikaist MK).