Arnold Suurorg (1934a.-ni Grossthal) (1903 – 1960) näitleja.

Arnold Suurorg (1934a.-ni Grossthal) (1903 - 1960) näitleja.

Sünd. 18.07. 1903 Piirsalu v.

Surn. 03.01.1960 Tallinn

AS on kirjanik A.H.Tammsaare õepoeg.  Õppis Tallinna Aleksandri koolis ja Tallinna Poeglaste  Gümnaasiumis 1910-22.  Edasi jätkas õpinguid Draamastuudio teatrikoolis 1923-26. 1923.a. alustas ka oma lavategevust Tallinna  Draamateatris palgalise kaastegelase- näitlejana, selles teatris töötas  AS elu lõpuni. Temast kujunes üks tugevamaid karakternäitlejaid.  A.Lauter mainib et  esialgu kasutati AS-i liiga ühekülgselt. Pärast II maailmasõda, kui AS muinaskangelast LEMBITUT mängides näitas, et ta on karakterkoomiku  kõrval võimeline ka sügavalt dramaatilisi ja ehtsaid kangelasi hästi mängima, avanes tal võimalus  seda teha. Ta mängis KÖÖGERTALI Tammsaare PANKROTIS, KÜLMETAVAT KUNINGAT,  JÜRKAT. On üsnagi raske  Tammsaare omapäraseid, ajast tingitud paksult  vualeeritud, kuid paljastavaid ja rängalt löövaid poliitilisi mõtteid sisukamalt ja  ammendavamalt välja tuua kui seda suutis teha AS. AS kajastab ka A.Jakobsoni näidendite  jõulisi, monumentaalseid kangelasi meisterlikult, olgu nad siis head või halvad. Aga ka lääne ja vene klassikute loodud rolle on AS suutnud väärikalt kujutada.
Võiks nimetada Gribojedovi  FAMUSSOV (Häda mõistuse pärast), A.Korneitsuki GALUSCHKA (Ukraina stepid),  Gogoli LINNAPEA (Revident) ja tema viimane roll oli HÄRRA PUNTTILA (Breht-Vuolijoki Härra Punttila ja tema sulane Matti).A.Üksip aga meenutab et 1943 a.  AS-i mängitud PURIKA  peremees H.Raudsepa VAHELIKU VAPUSTUSTES koos A.Hõimre ja A.Meringuga,  kutsus esile publiku erakordse vaimustuse, publik jälgis neid hinge kinni pidades. Taolist reageeringut oli harva näha.
1941.a. võitles AS Töölispolgu ridades Tallinna kaitsel.AS aitas aktiivselt üles ehitada sõjajärgset teatrit. 1954.a. omistati talle ENSV rahvakunstniku aunimetus.Teda  autasustati TÖÖPUNALIPU ORDENIGA.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV (nekroloog); K.Kask EESTI NÕUKOGUDE TEATER1940-1965, Tallinn, 1987; A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1979; A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975. E.Teder MÄLESTUSI A.H.TAMMSAAREST, Tallinn, 1978.