Heinrich Lossmann (1880 – 1924) vanemkordnik, 1.dets. 1924 mässus hukkunu

Heinrich Lossmann (1880 – 1924) vanemkordnik, 1.dets. 1924 mässus hukkunu
Sünd. 21.04.1880 Tallinn?
Surn.01.12.1924 Tallinn
Heinrich Lossmann astus politseiteenistusse 10. veebr. 1919. a. Teenis vanem-kordnikuna raudteepolitsei jaoskonnas Tallinnas. 1.dets. 1924.a. oli Tallinn-Väike jaamahoones valves vaid üks politseinik, Heinrich Lossmann, ja mõned töötajad, kes oma igapäevatööd  tegid.  Riigipöörajail  oli strateegiliselt oluline vallutada esmajoones Tallinnas Riigikoguhoone, Postimaja, Balti jaam,  Tondi Sõjakool ja Tallinn-Väike jaam. Mässajate plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed. Riigipöördeplaani koostas kommunist Jaan Anvelt, kes sai Komiternilt suuri rahalisi toetusi.
1.dets. 1924.a. varahommikul, kui algas kommunistide võimupöördekatse, kogunes  viiemeheline mässuliste  löögisalk  sadamatöölise J.Räästase korterisse, mis asus Juurdeveo tn. Ründajatest olid kaks  Dobroflotist, kolm aga Venemaalt, nad olid revolvrite ja käsigranaatidega relvastatud. Tungides jaamahoonesse  tormasid mässulised kohe  jaamapolitsei  ruumi ja lasid maha seal vahti pidava vanemkordniku  Heinrich Lossmann´i. Edasi mõrvati korrapidaja jaamaülema abi Jaan Laanus. Telefonipreili  suutis viimasel momendil hoiatada jaamaülemat, kes sai põgenema. Telefonipreilit sunniti relvaga ähvardades rongiliiklus seisma panna, mässajad aga informeeerisid oma ühte tugiisikut Kohilas kitsarööpmelise peajaama vallutamisest. Jaamahoonesse  tulevad pahaaimamatud reisijad arreteeriti ja suleti ootesaali valve alla. Kui pooleteise tunni pärast  Eesti Wabariigi sõjasalk jaamale lähenes, jooksid mässajad ilma vastupanuta minema. 
Heinrich Lossmani katkise hauakivi kõrvale  asetas tema abikaaa Ella nõuk. okuptsiooni ajal uue püstise graniithauakivi. 

Jaan Bergson  (1903 – 1924) sõdur, 1.dets. 1924 mässus hukkunu
Sünd. 19.07.1903
Surn.01.12.1924 Tallinn
Olulisim objekt mida mässajad 1.dets. 1924 vallutada kavatsesid, oli Toompea loss. Nagu teisteski mitte-sõjalistes valitsusasutustes polnud see mässajail raske, kuna neis asutusis puudus tugevam  valve. Sõdureiks maskeerunud mässajad suundusid Toomkiriku juurest Kooli tn. kaudu Toompea lossi juurde. Tunnimeestel polnud käsku inimesi peatada ja mässajail oli lihtne pimeduses neil ootamatult relvad käest kiskuda. Mässajad jätsid oma vahipostid välja ja tungisid lossi otse vahtkonna tuppa. Vahtkonna relvad asusid sissekäigu läheduses ja mässajad  said need oma valdusse enne, kui unest ärganud vahtkonnasõdurid seda suutsid teha.  Sõdur Jaan Bergson siiski püüdis püsside juurde joosta,  aga ta lasti mässuliste poolt kohe maha. Tema kaaslast haavati raskelt. Vahtkonnaruum õnnestus mässajail vallutada, aga Riigikogu ja valitsuse ruumidesse mässajad õnneks ei jõudnudki. 

Jaan Holts (1893 – 1924) vanemkordnik
Sünd. 27.08.1893
Surn. 01.12.1924 Tallinn
Jaan Holts teenis Tallinna 5. pol.-jaoskonnas vanemkordnikuna. Ööl vastu 1. dets. 1924. a. otsustas paarikümnemeheline mässajate  löögirühm  vallutada Balti jaama. Osa rühmast pidi jaama poole minnes vallutama Paldiski mnt-l asuva 5.pol.-jaoskonna, siis aga ühinema ülejäänud löögijõuguga. Juhtunu kohta on kaks seletust . Ed.Laaman kirjutab, et ootamatult  jaoskonda tunginud mässulised avasid kohe tule ja surmasid kordnikud enne, kui viimased jõudsid relvi haarata. Teise versiooni järgi seisis vanemkordnik Jaan Holts postil Endla ja Koidu tän. nurgal, kus mässajad  temale kallale tungisid,  hakates kiskuma ära relvi. Jaan Holtsi vastuhakkamisel surmati ta kohapeal kommunistide poolt. Mässajad haarasid  jaoskonnast relvi ja suundusid Balti jaama.

Johannes Kumel (1870 – 1924) kordnik
Sünd. 11.05.1870
Surn. 01.12.1924 Tallinn
Johannes Kumel  teenis  samuti Tallinna 5. pol.-jaoskonnas kordnikuna. Ööl vastu 1. dets. 1924. a. otsustas paarikümnemeheline mässajate  löögirühm  vallutada Balti jaama. Osa rühmast pidi jaama poole minnes vallutama Paldiski mnt-l asuva 5.pol.-jaoskonna, siis aga ühinema ülejäänud löögijõuguga. Juhtunu kohta on kaks seletust . Ed.Laaman kirjutab, et ootamatult  jaoskonda tunginud mässulised avasid kohe tule ja surmasid kordnikud enne, kui viimased jõudsid relvi haarata. Teise versiooni järgi seisis vanemkordnik  Johannes Kumel postil Kaarli kiriku juures, kus talle tungis kallale salk kommuniste, hakates ära kiskuma relvi. Johannes Kumeli vastuhakkamisel surmati ta kohapeal. Mässajad haarasid jaoskonnast relvi ja suundusid Balti jaama.

Herman Ubin (1887 – 1924) rajooniülem
Sünd. 03.02.1887
Surn. 01.12.1924 Tallinn
Herman Ubin teenis rajooniülemana raudteepolitsei 1. jaoskonnas. Ööl vastu 1. dets. 1924. a. oli ta valveteenistuses.  Jaama sisenenud mässajad, kelledest osa raudteelaste ametivormi kandsid, olid arreteerinud kõik ametnikud. Mässajad käskisid  seisata rongid ja püüdsid katkestada  ka sidepidamise. Osa mässajaid suundus jaama trepile, teine osa jaamapolitsei ruumidesse.  Rajooniülem Herman Ubin oli just väljumas  politsei jaoskonna ruumist,  et minna vastu saabuvale rongile.  Ta lasti  mässajate poolt kohe maha.  Herman Ubin´it jäid leinama abikaasa ja poeg. Mässajad otsisid läbi jaama saabunud reisijad, nende hulgas ka relvastamata eesti Wabariigi ohvitserid,  kes pidid sõitma Tondile kursustele.  Üks venelasest mässajate juht tahtis paljaksriisutud ohvitserid maha lasta, nagu oli maha lastud teedeminister Karl Kark, õnneks ei jõutud seda teha, kuna valitsusväed  tulid juba jaama vabastama. Jaamas sekeldavad mässajad püüdsid raudteetöölistele relvi  kätte suruda, et neid valveteenistuses ja mujalgi mässajate kasuks rakendada, see aga neil  ei õnnestunud. 

Mihkel Nutt (1870 – 1924)  kordnik
Sünd. 01.05.1870
Surn. 01.12.1924 Tallinn
Mihkel Nutt teenis algul Tallinna kriminaalpolitseis,  hiljem aga  kordnikuna raudteepolitsei Tallinna jaoskonnas. Langes 1. dets. 1924. a. kommunistide väljaastumisel nagu Herman Ubingi Balti jaamas. Punaväelase ja mässaja  Kääri tunnistusel oli  jaama kordniku Mihkel Nutt´i tapjaks Jaan Anvelt isiklikult. Kui  aga Eesti Wabariigi väeüksused saabusid ja Balti jaamas  tulevahetus algas,  põgenesid  Jaan Anvelt ja ta kaaslane Roobas esimestena. Jaamast põgenedes kohtas Anvelt juhuslikult kaptenmajor Karl Sterni ja tappis ta kohapeal. Anvelti pahandas see, et töölised ei liitunud mässajatega vaid tegid kindlameelselt  oma igapäevatööd.
4.detsembril saadeti 21 hukkunud sangarit  Kaarli kirikust toonelateele. Peale  leinatalitust viidi  sargad langenutega vastavaile kalmistuile.  Ajaleht PÄEVALEHT  ja VABA MAA  andmeil maeti  eel-loetletud hukkunud ühisele hauaplatsile Rahumäe kalmistul. Kõigi hukkunute kalmudele asetati Eesti Wabariigi poolt  massiivne lamav dolomiitplaat.
Taastatud Eesti Vabariigi ajal asendati 1998. a. novembrikuul kõigi  loetletud hukkunute katkised dolomiidist hauaplaadid  uute mustast gabrost plaatidega. 2000. aastal avati ühine monument kõigile hukkunud politsinikele. 100 000 krooni maksma läinud mälestusmärgi püstitamist rahastas Tallinna korrakaitsefond, samba projekti autor oli disainer Aleksander Jakovlev.
Andmed: J.Saar (E.Laaman) 1.DETSEMBER 1924 TALLINNAS, Tallinn, 1925; M.Kask ERAARHIIV;  Eravestlus harrastusajaloolase M.Strauss´iga; http://www.ohtuleht.ee/29983/politsei-jagas-teeneteriste