Mart Port (1922- 2012) arhitekt

Mart Port (1922- 2012) arhitekt
Sünd. 04.01.1922 Pärnu
Surn. 03.02.2012 Tallinn  
Mart Port sündis Pärnus tuntud botaaniku ja  aiakujundaja Jaan Port`i peres. Ta õppis Tartu  poeglastegümn-is mille lõpetas 1940.a.  samal aastal astus ta TTÜ-sse.  II maailmasõja ajal võitles Punaarmee eesti  laskurkorpuses. Peale sõda jätkas ta õpinguid TPI-s mille lõpetas 1950.a. Mart Port lõpetas uue ajastu lävel 1950. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektina ja töötas järgmised 40(!) aastat instituudis EESTI PROJEKT, kuhu oli koondunud ka kogu toonane linnaehituslik aju. Ta  oli sellest ajast ligi 30 aastat instituudi peaarhitekt ning peaaegu 25 aastat ka Eesti NSV Arhitektide Liidu esimees, kuni 1979. aastal sai ta noorte arhitektide eestvõttel stagnatsioonivastase žestina sellelt kohalt lahti.  Mart Port on osalenud kõigi suuremate tüüpelamurajoonide kavandamisel Tallinnas, lisaks Tartu ANNELINN, Viljandi MÄNNIMÄE ja PAALALINN jt, olnud VÄIKSEMETRAAŽILISTE  TÜÜPKORTERITEGA ELAMUSEERIA 1-317 ehk HRUŠOVKA üks loojaid, kollektiivi liikmena teinud ka toonase Tallinna kõrghooned: EKP PEAMAJA (nüüdne VÄLISMINISTEERIUM) VIRU HOTELLI-i, PROJEKTEERIJATE  MAJA jt. Arvukates artiklites on ta vaaginud kohati lämmatava totaalsusega industrialiseerimist, mastaabimuutust linnaehituses, masinaga toodetava arhitektuuri eeliseid, aga ka ilu mõiste ning arhitekti kui looja rolli teisenemist oma kaasaja moodsas arhitektuuris. Mart Port oli ja on kahtlemata toonase arhitektuurielu kõneisik, legend, kelle rolli ja loojanatuuri pole tänases päevas sugugi nii lihtne igasugusest punapoliitilisest „mürast” välja puhastada ja puhtalt arhitektuurse loomingu kvaliteedi  ja kvantiteediga seletada. Arhitektuurielu kauaaegse juhi ning väsimatu tüüpelamuehituse ja tööstusliku ehitusviisi propageerijana on  Mart Porti ka tänasel päeval raske väljaspool repressiivset võimuaparaati seisvana vaadata. Tema nii toonased kui tänased väljaütlemised on oma retoorikas ning ideestikus jäänud tegelikult samaks: Mart  Pordi vaieldamatu huvi ning kirg on alati olnud linnaehitus ning arhitektuur on tema jaoks selgelt ühiskonna sotsiaalsete protsesside ning majandushoobade tõhustaja ja peegeldaja, mitte üksikobjekti tasandil originaalsusele suunatud kunstiliik. Kui kunagi sarjas ta artiklites kõvasti nõukoguliku ehitussüsteemi paindumatust (seltsimehelik kriitika käis punase ajakirjanduse juurde), siis uue vabariigi ajal erakapitalil põhineva planeerimise kitsarinnalisust ja rahva huve kaitsva keskvõimu puudumist selles. Mart Port on alati armastanud asju linnulennult, ülevalt poolt vaadata, oma üldistusvõimet rakendas ta ühesuguse sirgjoonelisusega nii oma kirjutistes kui arvukates elamumassiivide planeeringutes. Üsna osav ning ajastu ideoloogiat järgiv on tema  mitmetes artiklites olev analüüs arhitektuuriteose kordumatuse printsiibi hajumisest nõukogude linnaehituses ning selle kandumisest hoonete ansamblile, mikrorajoonile – unikaalne ja loominguline avaldub linlikus tervikus, mitte selle elementides. Tänaseks on ilmselge, et just sellisest deviisist kantuna kattus kuuendik planeedist täiesti ühetaoliste linnaosadega. Kui esimesed paneelmajad Mustamäel valmis said, kirjutas  Mart Port pika artikli uute majade ajale vastupidamisest: kui nende füüsiliseks elueaks prognoosis ta mitusada(!) aastat, siis korterite kiiremat moraalset vananemist tunnistas ta juba siis. Tänapäeval on paneelrajoonide läbikukkumise põhjuseks ka mjal maailmas  peetud väikeste korterite kõrval just linnaruumi anonüümsust – omaaegsete planeerijate suutmatust ette näha sotsiaalseid protsesse moodsas ühiskonnas.
Mart Port on osalenud ka monumentide loomises:  JÄÄRETKE OBELISK ja MAARJAMÄE MEMORIAAL (1965) Tallinnas,  Suure Isamaasõja monument Venemaal jt. On kirjutanud ka filmistsenaariume, ülevaateteose NÕUKOGUDE EESTI ARHITEKTUUR (1963) ja reisiraamatu ARHITEKTI PILGUGA INGLISMAAL (1966).  Ta võttis osa ca 60 arhitekturivõistlusest ja sai nende eest rohkesti auhindu. Mart Port oli ENSV teeneline kunstitegelane (1965), NSVL rahvaarhitekt (1978), 2002.a-st Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler.
Mart Port oli abielus keemik Lea Pordiga. Peres kasvas kaks poega ja tütar. Üks poegadest on sporditeadlane Kristjan Port.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000;  EKABL, Tallinn, 1996;

 Loe lisaks....