Aleksander Klumberg-Kolmpere(1899-1958) haud

Aleksander Klumberg-Kolmpere haud. Loe lähemalt...

Aleksander Kolmpere (a-ni.1935 Klumberg) (1899 -.1958)kergejõustiklane, sporditegelane-ja pedagoog

Sünd. 17.04.1899 Tallinn
Surn. 10.02.1958 Tallinn

AK  sündis Tallinnas spordilembeses peres. Tema isa, raamatupidaja  ja kaupmees,  oli Lurichi kaaslane ja omaaja üsna silmapaistev raskejõustiklane. Isa soodustas igati poja sportimist. AK kuulus nn "düünapoiste" hulka, need olid teotahtelised poisid, kes käisis Rahumäe kalmistu ligidal Tondi liivadüünides  sportimas. 15 aastasena esines edukalt võistlustel, 16 aastasena  püstitas Venemaa rekordi kolmikhüppes. Peagi oli ta parim odaviskaja, kiiruisutaja jm. Võtab vabatahtlikuna osa Vabadussõjast, Kalevi Malevas,  kus saab raskelt põrutada ja haavata. 1920.aastaks on ta täielikult paranenud (siiski paremast kõrvast pea kurt) ja üllatab kogu maailma, püstitades uue maailmarekordi kümnevõistluses. Antverpeni olümpiamängudel tuleb AK (Leks) odaviskes viiendaks (62,39m). Võistleb suure eduga paljudes suuremais Euroopa linnades. 1922.a. parandab ta Helsingis oma maailmarekordit veelgi. Osaleb mitmetel suurvõistlustel, 1923.a. Göteburgi mängudel saab kuldmedali, siin võistles maailma viievõistlejate eliit.. 1924.a. Pariisi olümpiamängudel tuleb kümnevõistluses ameeriklaste järel kolmandaks- pronksmedal.  1925-27 .a.-il oli politseikooli spordiinstruktor, 1927-32 oli kegejõustiku üldtreener Poolas, kus teotses väga edukalt. Treenides poola sportlasi ameerika  olümpiamängudeks, soovisid viimased AK endile treeneriks, selle  nurjasid aga poolakad. Ka Hispaania soovis AK-d treeneriks, aga viimane keeldus sedapuhku ise. 1932-35 oli Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapitali valitsuse teaduslik sekretär. 1937.aastast oli Tallinna Tehnikaülikooli kehalise kasvatuse instruktor, 1938.a. aga Tartu Ülikooli kehalise Kasvatuse Instituudi kergejõustiku lektor. 1938.a  suvel teotses ka Leedus treenerina.
T.Lääne nimetab AK-d eesti kergejõustiku vaieldamatuks suurkujuks, mida ta muidugi oli, tulles Eesti meistriks 46 korral (mitte 44 korral nagu on ENE-s). 1924.a. rahvaküsitluse tulemusena valiti ta rahva poolt suurimaks atleediks, seljataha jäid senised kuningad Aberg ja Lurich. Saksa okupatsiooni ajal teotses AK Abwehri  luurekooli referendina. Selles koolis töötas osakonnajuhatajana tuntud sporditegelane  Ain Ervin Mere. Patrioodina läks ka AK venelaste vastu, aga  tuli tulema, kuna ei soovind võidelda Punaarmees olevate eestlastega. 1944.a., kui Eesti punaste poolt okupeeriti, vangistati AK. Ta saadeti Magadani kullakaevandustesse, (10+ 5 aastat) kus töötada tuli põlvini vees olles. Seal murti spordikuulsuse tevis. AK vastu andsid KGB-le  tunnistusi spordiveteran R.Toomsalu sõnutsi  ka TÜ spordikateedri juht Fred Kudu, kes sõja ajal viibis nõuk. tagalas. F.Kudu  takistas (muidugi parteibosside abiga) AK-l peale  vabanemist (1956.a.) saada tööd Eesti kergejõustikukoondise juures ja ka mujal. (oli AK õpilane, teatud kadedus).  A.Luht kutsus AK tööle Tallinna keskrajooni Laste Spordikooli. Nõukogude vanglasüsteem suutis murda omaaegse kiireima jooksja, tugevaima hüppaja, kiire uisutaja tervise, esmajoones  jalad - need amputeeriti gangreeni tõttu. 1958 a. veebruaris, vaevalt paari aasta eest vabanenuna, suri Leks Vismari tn. haiglas. Tema kalm on Rahumäel, omaaegsete düünide lähedal kus Leksi sporditee alguse sai.
AK oli abielus, tütar oli Ingrid Hirve.
AK on avaldanud teosed: KERGEJÕUSTIKU ÕPPERAAMAT, SPORT JA KEHALINE KASVATUS, KEHAKULTUUR jt.

Andmed:EBL ja EBL TÄIENDUSKÖIDE, Tartu/Tallinn, 1926-29/40; L.Laane ERAARHIIV;  M.Kask,  ERAARHIIV; EE 14 kd, Tallinn, 2000; http://www.decathlon2000.com/est/175/

 Loe lisaks...