Juhan Zeiger (1897 – 1969) muusik ja folklorist

Juhan Zeiger (1897 - 1969) muusik ja folklorist

Sünd. 27.08.1897 Võnnu v.
Surn. 25.10.1969Tallinn
JZ sündis Võnnu vallas Terikeste külas. Tema vanemad - isa Karl Zeiger ja ema Niina Zeiger (sündinud Rooma) olid talupidajad.
Oma kooliteed alustas J Z 1906.a Hammaste vallakoolis ning jätkas 1909 - 1912 Võnnu kihelkonnakoolis, 1912 - 1914 H. Treffneri gümnaasiumis  ja hiljem Tartu Aleksander I gümnaasiumis (1914 - 1918). Aastail 1923 - 1924 õppis J  Berliinis Sterni konservatooriumis kompsitsiooni, muusikateooriat ja dirigeerimist. Ta töötas VANEMUISE orkestris viiuldajana (1915 - 1921), 1918 - 1921 ka orkestrivanemana ja Orkestriartistide Ühingu sekretärina, 1922.a ajakirja SIREEN toimetuses. Järgnevail aastail töötas J. Z erinevates koolides muusikaõpetajana - 1926 - 1927 Virumaa poeglastegümnaasiumis, 1927 - 1940 Paide ühisgümnaasiumis, 1929 - 1940 Paide alg- ja täienduskoolis, 1936 - 1940 Paide kaubanduskoolis ning 1936 - 1940 Paide tööstuskeskkoolis. Aastail 1940 - 1941 oli ta Väätsa Mittetäieliku Keskkooli direktor, ühtlasi ka Väätsa rahvamaja juhataja, 1941 - 1944 Mäo algkooli juhataja, 1944 - 1946 Mäo Mittetäieliku Keskkooli direktor, 1946 - 1947 Tallinna ÕS-is muusikaõpetaja, 1946 - 1948 J. Tombi nim. Kultuuripalee kunstiline juht. J Z juhatas Eesti Raadio (1947) ja ENSV Riikliku Filharmoonia (1954 - 1955) rahvapilliorkestrit. Aastail 1954 - 1955 oli ta rahvamuusikaõppejõuks Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. J Z sulest on ilmunud monograafia EESTI RAHVAVIISID ning uurimus RAHVAMUUSIKALISE LOOMINGU ALUSEID JA TRADITSIOONE. Ta tegutses samuti muusikaõpetajana, koori- ning orkestrijuhina, oli folklorist, kogus rahvamuusikat ja helilooja (eesti rahvalaulude töötlused "Viire takka", "Sõsarsaared", "Kui mind pulma kutsuti", "Küla mul ütleb", "Karjaselaul" jt).
JZ õde meenutas, et ta armastas lapsena loodust ja loomi, karjapõlves võttis ikka kutsika sülle  et selle jalad rohus märjaks ei saaks. Ta oli ka väga osav nikerdaja. Aga muidugi üle kõige armastas ta laulda ja musitseerida. JZ valdas vabalt mitut võõrkeelt. Ta oli Paide muusikaelu üks juhte ja sealse kultuurielu eestvedaja. JZ poeg  Horre  mäletas oma isa väga hea õpetajana kes ei olnud lahke ega hell, aga tal oli ideid, mida ja kuidas õpetada. Just ideed tegidki õpetaja huvitavaks. Juhan Zeiger õpetas peale laulmise ka matemaatikat ja teisi aineid. Paides mäletatakse JZ kui elegantset meest, kel oli kodunt välja minnes alati valge särk seljas. Tema abikaasa oli mansettide ja krae tärgeldamisest üsna tülpinud. Tollal pidid õpetajad ka riietuses eeskuju andma. Õpetaja pidi olema alati korras ja korrektne, sealt algas kasvatus peale.
Andmed: http://vana.vonnu.ee/kultuur/zeiger.html; http://www.opleht.ee/Arhiiv/2000/13.10.00/elu/1.shtml; http://uudised.err.ee/index.php?06262593