Roman Nyman(1881-1951)

Roman Nymani haud. Loe lähemalt...

Roman Nyman (1881-1951), maali-ja teatrikunstnik
Sünd. 05.11.1881 Tallinn
Surn. 23.04.1951 Tallinn
RN oli põline tallinlane, sündis aedniku perre. Sai hariduse Nikolai gümnaasiumis, kunstihariduse Peterburis Stieglitzi kunstikoolis, lõpetas 1906. Sai välismaa stipendiumi.  Täiendas end Pariisis, Norras ja Itaalias. Asus 1909.a. sügisel uuesti Peterburi, kus töötas 1910-12 . keiserlikkude teatrite valitsuses raamatukogu-hoidja abilisena. Töötas samal ajal abilisena vürst N. Schervašidse ja mõne teise keiserl. Teatrite dekoraatorite juures. Taastas Tauria palees itaalia laemaale. Naasis 1913 Tallinna ja töötas ESTONIAS kohe maja valmimise järel dekoraatorina kun1916.a-ni. RN tulemine oli pöördepunkt, ta oli professionaalse lavadekoratsiooni looja ja ühtlasi esimene omal alal spetsiaalse ettevalmistuse saanud teatrikunstnik. Kui ESTONIA 1913.a. pidulikult HAMLETIGA avati, oli erandlik see, et etendusele valmistati spetsiaalsed  dekoratsioonid, seda rõhutati ka tollases ajakirjanduses. RN dekoratsioonides ja maastikumaalides tol perioodil võib täheldada prantsuse sümbolistliku teatri dekoraatorite ja  Vene Mir Iskusstva  kunstnike (A.Golovin, A.Benois,Banisfeld) mõjusid. Seejärel tegutses joonistusõpetajana Tallinna keskkoolides. 1919.a.oli Riigi kunsttööstuskoolis dekooriateljee juhataja. Käis 1922 ja 27 Itaalias, 1923.a Hispaanias. 1926 valiti RN E.Kuj.Kunstn. Keskühingu juhatuse ja 1927.a. kultuurkapitalki kujut. Kunstide sihtkapitali juhatuse esimeheks. Silmapaistvaimatest töödest võiks nimetada Norra, Hispaania, Pühajärve ja Tirooli maastikke ja dekoratsioonikavandeid HAMLETILE, JUDITHile ja NARR TANTRISele. Oma dek-ga lõi RN etendusele tugeva meeleolulise tausta, mida enne teda pole dekoraatorid suutnud.  Tema loomingu hinnatavaim osa on ta varased lavakujundused. Kunstnikku köitis tolajal  keskaegne minevikuromantika. Ta kujutas vanu losse raskete võlvkäikudega, Norra iidseid puukirikuid. Koloriit oli tal pehme, sinakashall, kohati tulevad sisse ka heledad roosakad toonid.
H.Kompus kirjeldab teda  tüseda, pikakasvulise, lopsaka mehena - barokse kuju ja baroksete žestidega, mees, kes tõlgib teatritüki maalikeelde!
RN loobus 1922.a. tervislikel põhjustel teatritööst, viibis mitmes välisriigis luues huvitavaid maastikke milledes oli tunda teatrikunstniku kätt, kompositsioonid on lahendatud lavapildile iseloomulike võtetega. Lõi seeria kodumaa maastikke 1925-26 - NIINED, NÜPLI JÄRV, OTEPÄÄ MAASTIK. Töödes domineerib valgusmulje, kontuuri rõhutamine, aga pintslilöök ja vormikujundus on muutunud hoogsamaks, on tunda saj. alguse juugendliku  dekoratiivmaali mõjusid. Aja jooksul tuli ta maalidesse rohkem  päikest ja valgust, valmis mitu huvitavat rannavaadet - HARA RAND, RANNAMAASTIK jt. Osales Noor-Eesti ja kõigil suuremail kunstinäitustel Eestis. 1926.a. aga ka näitusel Riias. 1928.a. maalis kaks suurt  dek.pannood SÜGIS ja  KEVAD Tallinna Balti raudteejaama ootesaali tarvis. 1930-dail  esines näitustel Helsingis, Königsbergis, Berliinis, Kielis, Lüübekis, Kopenhaagenis ja Moskvas. Viljeles ikka maastikumaali, linnavaateid: ÕU TALLINNAS, LOKSA RAND, aga tegi ka portreid - A.AKBERGI PORTREE jpt..
1944.a. kolis Tallinnast Rapla-maile elama , kus tema elukohaks sai nn. köstrimaja, kahekordne paekivist hoone Rapla-Uuskülas, töökohaks aga Rapla keskkool. Õpetajatöö kõrval maalis ta siinset loodust, taluarhitektuuri.  Püüdis ka uue nõuk. temaatikaga kaasa minna luues figuraalkompositsioone kus  kujutatud inimesi töö juures.Tegi etüüde ka Rapla Keraamikatehasest,  ja mõningaid portreid. Endist taset siiski ei saavutanud. Haiguse ja surma tõttu katkes RN loome - ja elutee.
Andmed: EESTI KUNSTI AJALUGU 1kd/II ja  2. kd,  Tallinn, 1970/77; EBL, Tartu 1926-29, EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; L.Kalmet POOL SAJ. TEATRITEED, Tallinn, 1982; H.Kompus MAAILM ON ....., Tartu, 1996

Loe täiendavalt...