Helju-Liidia Tauk (1930 – 2005) muusik, teadlane ja õpetaja

Muusik

Kultuurilooline haud

V, H, 62, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Helju Tauk 29.03.1930 04.06.2005 10.06.2005

 

Helju-Liidia Tauk (1930 - 2005) muusik, teadlane  ja õpetaja
Sünd. 29.03.1930 Tartu
Surn. 04.06.2005 Tallinn
H T sündis Tartus juristi perekonna ainsa lapsena. Lapsepõlv oli helge algus, ehkki sõja-aastad pillutasid mitmele poole ja keskharidust pärgav hõbemedal on välja teenitud Valga gümnaasiumis. Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1939. aastal alanud klaveriõpingud jätkusid Valgaski. Sealse teatri SÄDE pianistina algas ka võimeka neiu tööpõli: kodu põlenud ja varad riigistatud, tuli varakult võtta pere ülalpidaja roll. Tagasi Tartus, lõpetas ta 1950. aastal kiitusega muusikakooli A.Semm-Sarve käe all ning õppis paralleelselt eesti keelt ja kirjandust ülikoolis. Postimehe kriitik oli märganud juba 12aastase pianisti tehnilisi võimeid ja muusikaannet, paraku tingis konservatooriumi II kursusel ülemängitud käsi erialavahetuse ja kümmekond aastat kestnud õpingud päädisid 1962. aastal muusikateadlase, pedagoogi ja kontsertmeistri diplomiga.
Illustraatori ja kontsertmeistrina töötas ta juba õppimiste kõrvalt. Ansamblimängust sai tema peamisi kutsumusi, mis viis ta kokku paljude muusikutega. Tudengipõlve jäi veel ridamisi algusi, ka raadio- ja teleautori ning kriitikuna.
Orienteerudes suurepäraselt muusikaliteratuuris, pidas ta alati oluliseks eesti muusikat, tutvustas seda heliloojate liidu üritustel, muusikateadlaste konverentsidel ja loengkontsertidel.
1961. aastal oli ta üks Tallinna Muusikakeskkoli asutajaid, esimese lennu klassijuhataja, kammeransambli ja muusikaajaloo õpetaja (kuni 2004), 1964-75 ühtlasi ka Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikaajaloo õppejõud. Suurepärane pianist, ilmekas jutustaja, sõnaosav kirjutaja, ergas mõtleja, sütitav kaaslane. Selle innuka, rõõmsameelse, palju sõpru ja tunnustust leidnud muusikalise teekonna murdis üldsusele ootamatult 1975. aasta, mil H T justkui kadus avalikkuse silmist. Läbinisti muusik, ei piirdunud tema maailm kunagi ainult muusikaga. Nii käis tema kodus aastaid koos rahvuslikult meelestatud haritlaste sõpruskond. Järgnesid läbiotsimine, ülekuulamised, vallandamine nõukogude õppejõule ebaväärika käitumise tõttu ja avaliku esinemise keeld. Need, kes lähemal, võisid õppida, kuidas jääda väärikaks ja andestavaks, positiivseks ja kindlaks.  Sel perioodil (1975-82) töötas ta ESTONIA teatris kontsertmeistrina. 1982. aastal kutsuti H T tagasi konservatooriumi ja muusikakeskkooli  ansamblikateedri õppejõuks, kellena töötas a-ni 2001.
1988. aastal oli H T Eesti Rahvusliku sõltumatuse Partei asutajaliige, tema pidada oli ERSP esimese suurkogu avakõne Pilistveres. Tark naine! iseloomustab mõttekaaslane Arvo Valton , hea, tark, aus ja julge.H T oli kõigis oma elurollides õpetaja. Vaigistamatu vajadus jagada, ise vaimustuda ja teisi vaimustada, on olnud kõigi tema tegemiste ühisnimetaja. Pidas kokku enam kui 800 loengkontserti, koostas sadakond telesaadet ja kirjatööd, lisaks  sadu kontserte ja raadiosaateid. H T oli eesti vaimuelus nagu omaette institutsioon - muusik, teadlane, õpetaja, kirjutaja, kõneleja -, kelle sõna nii kirjapanduna, raadios kõlanuna, loengus või vestluses öelduna oli tabav, kaalukas ja suure mõjuväljaga. Vahel piisas ainult tema häälenüansist, pausist või pilgust, et leida lahendus mõnele probleemile, süüdata kustunud mõttekäik, vaadata iseennast kriitiliselt. Tal oli Teadja staatus, puudutas see siis elu,  kunsti või poliitikat. Kui hakata lugema tema kirjatöid, millest suure osa saab peatselt kätte Ilmamaa väljaandel raamatus MUUSIKAST VÕLUTUD, kangastub paljudele ikka kogu H.Taugi isiksus.
Oli abielus U.Kolgiga, nende poeg Madis Kolk.

Andmed: ANSAMBLIS OLEMINE. HELJU TAUK, Tallinn, 2005; http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=5106:helju-tauk-29-iii-1930-4-vi-2005&catid=12:uudised&Itemid=14&issue=3069; http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10406:helju-taugi-mottemaailm&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3292; http://et.wikipedia.org/wiki/Udo_Kolk