Lia Laats (1926 – 2004) näitleja

Lia Laats (1926 - 2004) näitleja

Sünd.17.02.1926 Tallinn
Surn. 24.04.2004 Tallinn

Õppis 1946-48 ESTONIA draamaõpperühmas.
Ekraanilt sai see kunagi nii kaunis nägu tuttavaks juba 21-aastasena, filmist ELU TSITADELLIS (1947). Nende filmiperioodide vahele jäi aga LL-i põhitöö teatri- ja estraadilaval. Kindlasti sobis talle "Tõrksa taltsutuse" Katariina, keda ta mängis 1949. aastal Pärnu ENDLAS. Andeka näitlejatari kuldaeg möödus siiski VANEMUISES aastatel 1960-1976. Teatrisõbrad mäletavad teda lavastustest "Ookean", "Olen 30 aastane", "Kolmekrossiooper", "Leskmees", "Mee maik", "Tagahoovis" ja paljudest teistestki. Tipphetked sündisid partnerluses Einari Koppeli ja Jaan Sauliga. Ajalukku läheb tema Iokaste Sophoklese "Kuningas Oidipuses" (1963). LL-i elustada olid ka peaosad algupärandites: Ain Kaalepi "Sinu silmad ja minu silmad" ja Kersti Merilaasi "Kaks viimast rida". Siis sai ring täis: L L pöördus tagasi oma noorpõlveteatrisse ESTONIASSE ja hakkas uuesti esinema ka estraadižanris, millele ta oli kunagi kinkinud oma lavanooruse parimad aastad 1950-ndatel. Suurt professionaali krooniti ka rahva lemmikuna - 1990. aastal sai ta Meie Matsi huumoriauhinna. LL oli Eesti Näitlejate Liidu auliige. Näitleja, keda tundis kogu Eesti tänu lahedatele rahvafilmidele "Mehed ei nuta", "Noor pensionär" ja "Siin me oleme".
Iseseisva ja alati püstipäise naisena läks LL läbi elu.
See vapper meelekindlus, millega LL trotsis haigusi ja saatuselööke, jääb meelde kõigile - ka neile, kes pole ehk ühtki ta säravat teatrirolli laval näinudki. Filmid siiski jäävad. Lia polnud mitte ainult suur artist, vaid ka väga hea huumorisoonega inimene, märgib pillimees ja pedagoog Riho Joonase koos paljude teistega. Iial ta ei staaritsenud ega virisenud. LL armastas pidutseda, aga etendused ei kannatanud pidude pärast mitte kunagi. LL armastas veel väga vett. Kui esinemised olid kuskil vee ääres, oli Lia esimene, kes vette läks ja viimane, kes sealt välja tuli. Olenemata kraadidest. Ja veel armastas ta väga kududa. Kolleegidele jäid temast äärmiselt meeldivad mälestused. LL on olnud vaid korra abielus, seda operetinäitleja Kalju Vahaga. Mõnda aega on ta olnud ka Vaha-nimeline. Et aga esinemised olid L L-i nime all, tekkis paberitega segadus ja ta jäi oma neiupõlvenimele truuks. Esimesest abielust sündisid kaks poega, Jaak 1948 ja Madis 1951. Abielukriis tuli 50ndate lõpus, Kalju hakkas jooma, haigestus tuberkuloosi ja nakatas ka Jaagu. LL võttis oma kaks poega ja läks ära Tartusse. LL haigestus elu lõpupoole vähki, sellest ta sai aga jagu. Ränga hoobi andis talle  poeg Madise hukkumine autoõnnetuses. LL teine abikaasa (elukaaslane?) oli Harry Karro kellega näitlejanna jagas oma elu 40 aastat. L L suri ajuinfarkti.

Andmed: EESTI PÄEVALEHT, In Memoriam Lia Laats, 2004; EE 14 kd, Tallinn, 2000;

Loe lisaks...