Evald Vain. Helilooja ja oboemängija.
Muusik
| Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|
| Erika Vain | 16.06.1920 | 25.07.2003 | 29.07.2003 |
| Evald Vain | 20.12.1915 | 09.11.1970 | 12.11.1970 |
| Johannes Vain | 06.03.1879 | 04.03.1948 | |
| Katerina Vain | 27.05.1886 | 07.06.1931 |
Evald Vain. Helilooja ja oboemängija.
Sünd. 20.12.1915.a. Tallinn
Surn. 09.11.1970.a. Tallinn
E.Vain õppis paralleelselt üldharidusliku kooliga ka muusikakoolis
viiulimängu. 1930. aastal astus ta EK J.Paulseni viiuliklassi ja lõpetas
selle 1938 a. edukalt. Töötas sümfooniaorkestris keelpillide rühmas. Esialgu viiuldajana siis oboemängijana. 1967. aastast oli vabakutseline. Ta õppis kompositssiooni ENSV Heliloojate Liidu juures teotsenud noorte heliloojate seminaris. E.Vain oli andekas ja töökas. Tema tööd ja loomingut saatis edu. 1958 .a. võeti ta ENSV Heliloojate Liidu liikmeks. Juba tema esimesi töid iseloomustab värvikas harmoonia, meloodiarikkus ja varjunditerohke orkestrikäsitlus. Töötas peamiselt estraadimuusika žanris. Mitmed tema instrumentaalteosed nagu KELLASSEPA POLKA, ÖINE EKSPRESS, VÄSIMATU VIIULDAJA, SUVISED NIIDUD jt., samuti tema estraadilaulud SUVI TALVES, KODULE, JAANIÖÖL, HÄLLILAUL, PIKNE PAUGUB jne on eesti muusika kullafondis. Viimasel ajal lõi ta kammermuusikat ja tema KONTSERTPALA kolmele flöödile ja PUUPILLIDE KVINTETT on pälvinud kuulajate tunnustuse.
E.Vainu meenutati hea ja abivalmis inimesena. Ta suri peale lühikest rasket haigust. Heliloojaga jäeti hüvasti Kreutzwaldi tn 14 asuvas Raadioteatris.
Andmed:EE 14kd, Tallinn, 2000; nekroloog ajalehes RAHVA HÄÄL, 11.11.1970.
E.Vainu kalmu tähistab valge marmortahvel, 25x40 cm.
