Hillar Saha (1899-1981)

  Hillar Saha

  Sünd. 29.11.1899.a. Tallinnas
  Surn. 12.11.1981.a. Tallinnas

 Hillar Saha sündis Anna ja August Sakaria paljulapselises peres. 1917 lõpetas ta samas Nikolai (enne ja nüüd taas Gustav Adolfi) gümnaasiumi hõbemedaliga, mille järel tudeeris ühe õppeaasta Petrogradi ülikoolis keemiat. 1919 võttis osa Vabadussõjast Lõuna-Eesti rinnetel. Juba gümnaasiumi päevil oli ta haaratud dr Ludwik Zamenhofi loodud rahvaste ühiskeele ideest, esperantost, õppis selle iseseisvalt selgeks ja omandas 1922 Helsingi esperanto-instituudi juures ka vastava diplomi. Saha oli ka üsna märkimisväärne persoon Eesti Esperanto Instituudi asutamises 1925. aastal. Kuni 1940. aastani oli ta tegelikult tulihingeline esperanto propageerija, selles keeles koostas ta ka eesti muusika ülevaateid ja levitas neid esperantistide lainealas. Ka kaks aastat (1922—1924), mil ta töötas Tallinna Rahvaülikooli psühholoogialaboratooriumis, oli esperanto ta põhiharrastuseks1926 astus Hillar Saha Tallinna konservatooriumi, mille lõpetas 1931 kahel erialal: organistina ja heliloojana. Tema neljaosaline kantaat “Vabaduspäevaks” solistidele, koorile, orelile ja orkestrile kõlas esmakordselt  Tallinna Pühavaimu kirikus 24. veebruaril 1933. Samal ajal sidus ta ennast ka Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsiga, mille liikmeks ta võeti 6. märtsil 1932. Temast sai EAHSi mitmete väljaannete koostaja ja autor. Juba 1933 kopteeriti ta koos Julius Vaksi ja Voldemar Leemetsaga EAHSi informatsioonikeskuse koosseisu ja aasta hiljem ka sama seltsi muusikateaduse sektsiooni koos Adolf Vedro, Arkadius Krulli ja Riho Pätsiga. Sektsiooni ettevõtmisel ilmus 1934. aasta oktoobris “Eesti muusika almanak” I, mille koostamisel oli Sahal oluline osa. Samal aastal ilmunud “Eesti muusikaajaloo lugemik” I on aga tervikuna Saha autoriväljaanne, nagu ka 1940. aastal (juba pärast juunipööret!) ilmunud sama raamatu II osa. EAHSi hõlmas ilmutas Saha 1936 ka raamatukese “Valimik muusika oskussõnu” Tema ettekandmata suurvormidest vääriksid esiletõstmist veel Zamenhofi sõnadele loodud kantaat “Revoj-relaj”(1957) ja Requiem auternam (1957)Kohe pärast Teist maailmasõda hoogustus Saha uurijategevus. 1944. aasta novembrist oli ta Teatri- ja Muusikamuuseumi teaduslik sekretär, 1945. aasta suvest aga peavarahoidja.1947. aasta jaanuaris asus ta teadustööle Tallinna Linnamuuseumi, kus ta töötas kuni surmani. Oma uurimistöödega ongi Hillar Saha endast kõige rohkem jälgi jätnud. Peale juba nimetatud väljaannete on temalt ilmunud “Vana Tallinna noodikirjandusest...”, (1945) “Muusikaelust vanas Tallinnas” (1972), kümneid artikleid ajalehtedes, ajakirjades ja kogumikes. Paljudele algajatele uurijatele oli ta aastakümneid heatahtlikuks juhendajaks ja allikate juurde juhtijaks.

Avo Hirvesoo (TeaterMuusika Kino 1981)