Astrid -Tiina Reinla ( 1971.a-st. Kabur) (1948 – 1995) kirjanik

Astrid -Tiina  Reinla ( 1971.a-st. Kabur) (1948 – 1995) kirjanik
Sünd. 01.03.1948 Tallinn
Surn. 01.01.1995 Tallinn
Astrid sündis Tallinnas kirjandusteadlase ja tõlkija Oskar Kuninga ning tema naise Karini tütrena. Karin oli samuti tõlkija, aga kasvatas ja kirjutas ka iiristest. Astrid õppis Tallinna 29. 8kl. koolis ja 7.keskkoolis ning kõrghariduse omandas Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo keeleteaduskonnas, mille lõpetas 1974. aastal eesti filoloogina. A-il 1966- 1969 töötas ENSV Riiklikus Raamatukogus (nüüd Eesti Rahvusraamatukogu). Ülikooli lõpetamise järel oli Astrid Reinla tööl kirjastuses EESTI RAAMAT korrektorina, seejärel ajakirjas HORISONT keeletoimetaja ja korrektor. Aastast 1979 oli vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu liige aastast 1990. Astrid Reinla debüteeris perioodikas 1969.a. 1982.a. ilmus luulekogu LIHTMINEVIK, kus sees sädeleva vormiga vaimukad poeemid, need on lähedased jutukogude INIMESTEGA ning PLEKK-KATUS  tegelastele ja hingusele. Neis sekkub ehmatav mängumaailm tõelisusesse, groteskne atmosfäär ning leidlikud kujundid loovad erilaadse lugemiselamuse. POSTIMEHE populaarne vestesari on koondatud kogumikku KODANIK ON LOLL. Lasteraamat  TEOFRASTUS  jutustab ühe kassi käekäigust  igapäevases keskkonnas. Humoorikas ja lastemeelne on  jutupaarik LUMEELEVANT. KROOKSJALAD.  Väikelastele on ta kirjutanud humoristliku jututsükli PÄTU. On kirjutanud jut. MIIKAEL , humoristlikult kujutatud nimikangelane käitub muinasjutuliselt tundmatu kirjasõbra otsingul ja tema hädaohust päästmisel. Astrid Reinla on kirjutanud ka näidendeid ja kuuldemänge, sh.kom. KODUABILINE ja  NAERIS NAERIS. Astrid Reinla oli ülipopulaarse telesarja  ÕNNE 13 (Meie elu lood)  algataja-looja 1993.a.  ning esimene stsenarist. On tõlkinud jutustusi ja H.Kelleri romaani MINU ELU LUGU. 1996 tunnustati teda postuumselt Eesti kirjanduse aastapreemiaga.
Astrid Reinla oli abielus kirjanik Boris Kaburiga.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn;

Loe lisaks....

Boris Kabur (a-ni 1936 Baigunov) (1917 – 2002) kirjanik, tõlkija ja konstruktor
Sünd. 15.09.1917 Tallinn
Surn. 28.01.2002 Tartu
Boris sündis tööliste Peeter ja Rosalie Baigunov´ide perre. Isa oli mordvalane. Boris sai alghariduse Tallinna koolides, lõpetas 1941. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna magistrikraadiga füüsikas ning jätkas õpinguid arstiteaduse alal. Liitumine üliõpilasseltsiga VELJESTO lähendas teda humanitaariale ja  kirjanduses tollal esilekerkinud arbujate vaimulaadile. Esimesed töökohad - röntgenifüüsikuna Tartus või okeanograafia alal Moskvas - olid seotud õpituga. Tema leiduritalenti tunnistab 1947-1954 vangilaagris , siin viibis ta vangistatuna, erikonstrueerimisbüroos konstrueeritud käsimootorsaag Družba (1952). Boris Kabur oli selle sae üks kaasautor.  1954.a. vabanedes elas Tallinnas, mõnda  aega ka Elvas. Boris  Kabur oli KL liige a-st 1966 ja a-st 1970 kuulus  NSVL KL seiklus-ja ulmekirj. nõukogusse.  Boris Kaburi kirjandusliku loomingu maht pole suur, kuid seda märkimisväärsem. 1960. aastail kirjutatud ROPSI-näidendeid on lavastatud korduvalt. Samuti noortele orienteeritud jutustusel KOSMOSE  RANNAVETES (1966) on teedrajav tähendus eesti ulmekirjanduses. Näidend ANTIVALGUS on orienteeritud  tinglikule teatristiilile ja lavaefektide kasutamisele. Näidend KOOPAINIMESED sai 1987.a. näidendivõistlusel III auhinna. Peaauhind 1973. aastal Poznanis toimunud ulmekirjanike kokkutulekul tõi Boris Kaburile sellel alal rahvusvahelise tunnustuse. Tema loomingule on iseloomulik  kaasaja teadusprobleemidest lähtuv fantastika, eetilised ja  filos. probleemid ning südamlik huumor.  Loomupärase õpetajana oli tal suunav roll nii suhtlemises noortega kui Astrid Reinla kirjanduslikus biograafias. Mitmekülgne oli tema tegevus alates 1941.a., tõlkijana: vahenduste seas peamiselt inglise, vene ja armeenia keelest on sellised tähtteosed nagu K. W. Whitmani ja E. L. Mastersi luule – SPOON RIVERI KOOLNUD-, H. Longfellow LAUL HAIAVATAST, M. Shelley  FRNKENSTEIN EHK MOODNE PROMETHEUS, N. Wieneri KÜBERNEETIKA JA ÜHIKOND ja armeenia eepos SASSUUNI DAVITH, eriti aga sumeri eepos GILGAMEŠ (1994) jpm. Tema eestindas meile ka N.Roerichi ALTAI-HIMAALAJA. Idamaade kirjanduse tõlkijana oli ta Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi auliige. Boris Kaburi tööd ja teosed on  mälestus suureandelisest mitmekülgsest loojast. Ta oli  vaimukas vestluskaaslane, inimesena  abivalmis ja suuremeelne. Oli abielus kirjanik Astrid Reinlaga.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000;

Loe lisaks...