Karl Dulder (1893 – 1944) tööstur ja riigikaitsetegelane

Kultuurilooline haud

HK, II, 5-2, 4-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Adelaide Dulder 27.12.1978
Hillar Dulder 08.11.1930
Karl Dulder 14.12.1893 21.02.1944 27.02.1944
Jüri Joonsaar 29.11.1958 03.09.2019 04.10.2019 13:00
Rein Joonsaar 21.09.1927 28.07.2004 18.09.2004 13:00

Karl Dulder (1893 – 1944) tööstur ja riigikaitsetegelane
Sünd. 14.12.1893 Nursi v.
Surn. 21.02.1944 Laagri
Karl Dulder sündis Võrumaal Mihkel Dulderi pojana. Karli isa oli noores eas mõisatööline puutöö alal. Vanemate majanduslik olukord ei võimaldanud Karl Dulderil pärast Treffneris omadatud haridust edasi õppida tehnikakõrgkoolis, mis asus Riias. Seetõttu valis Karl Dulder, nagu paljud teisedki eesti noormehed, ohvitseride kooli Moskvas. Ta võttis osa I maailmasõjast ja Vabadussõjast. Kuid sõjaväeline karjäär Karli ei huvitanud, tema siht oli olla iseenda peremees. Vabadussõjast osavõtjatele andis riik rahalist toetust. Ohvitseridele anti võimalus valida toetuseks kas raha või maatükk. Karl Dulder eelistas rahalist toetust, mille ta pani algkapitaliks mõeldud ettevõtmisse. Tasapisi korraldas Karl Dulder betooni ja katusepapi tootmise, mis 1926.a.arenes 30 töölisega ettevõtteks JÄRVE. Tellimusi oli palju ja sissetulek ulatus miljonitesse. Suur tellija oli Tallinna linn, kuhu vajati suuri kanalisatsioonitorusid, telefonikaablite paigalduskive, mitmevärvilisi parkettkive jne. Tööstus oli heas korras, varustatud Saksamaalt tellitud tehnikaga. Samuti telliti Saksamaalt värvilist tsementi ja erialalisi ajakirju. Võõrkeeltes lugemine ei tekitanud raskusi. Karl Dulderi tööstuse nomenklatuur oli väga lai. Kaks veoautot vedasid tooted tellijatele kohale. 1938 vahetas tööstus omanikku, Karl Dulder  müüs ettevõtte ära, see sai nimeks BETOONI-JA KATUSEPAPITÖÖSTUS JÄRVE. Hilisema Silikaadi tsehhina toodeti siin tõrvapappi 1979. aastani.
Karl Dulder oli 44-aastane, kui ta otsustas Nõmmele ehitada maja. Nõmme raudteejaama lähedus oli ümbruses olevate äriettevõtete jaoks hea koht. Rongiga sõitsid paljud nõmmelased Tallinna tööle ja tagasi. Nad kõik olid Jaama tänavaäärsete äride potentsiaalsed külastajad. Ehituse algusaasta oli 1937. Arhitektiks Nõmme suuremate hoonete autor Friedrich Herbert Wendach. Materjal maja ehitamiseks valmis suuremas osas Karl  Dulderi oma ettevõttes. Suur kolmekordne kivimaja valmis vähem kui aastaga. Uues kolmekorruselises hoones oli kaheksa korterit ja kahetoaline arstikabinet teisel korrusel. Esimesel korrusel äriruumid neljale ettevõttele, keldris keskkütteruum katlaga, eraldi suur kütteainete ruum, pesuköök, rullikuur jt kuurid. Õues garaaž kolmele autole, pesukuivatuse rake ja reovee puhastamise seade, mis oli tolle aja kohta uuenduslik ehitis. Hoones said ruumid juuksuriäri  ja endine pirukaputka omanik. Seal oli müügil kõrgetasemelist šokolaadi, KAWE vabriku toodangut. Pühade eel müüdi odavalt kaalu järgi vabriku murdšokolaadi. Hoone  Jaama tänava küljel asus Johanna Parra lilleäri suure vaateaknaga. Müüdi värvikaid poti- ja lõikelilli. Lilleäri kõrval oli segapood, kus oli pudukaupa ja laste mänguasju. Seda pidas üürnik Marge Lain.
Novembris 1940 natsionaliseeriti Karl Dulderi maja, temal tuli korterist lahkuda. Nende korterisse paigutati pank. Karl Dulderil oli suur neljalapseline pere, kes  sai peavarju endise üürniku Axel Palgi korteris.  
 Sõda ja pommitamised muutsid Karl Dulderi maja keldri pommivarjendiks. Karl Dulder kuulus nn vabadussõjalaste  (vabs) ridadesse, võttes osa nende liikumisest. 1942.a. astus ta  Harjumaa Omakaitse teenistusse. Karl Dulder langes 1944.a. lahingus Nõukogude Vene langevarjuritega  Laagri jaama lähedal.
Pr Dulder koos nelja lapsega pääses küüditamisest tänu pr Parra kiirele reageeringule. Dulderite korteri konfiskeeris Nõmme Linna KP Komitee.
1956. aastal anti Karl Dulderi maja Tallinna Linna TK otsusega üle Nõmme Haiglale. Majja oli ette nähtud polikliinik. 1966. aastal teostus juurdeehitus ja rikutud sai Nõmme stiilne korterelamu. Karl Dulderi perekond taotles maja tagastamist, mida aga Tallinna Linnavalitsus ei rahuldanud.
Andmed: L.Lõhmus SÕJAHAUAD HIIU-RAHU KALMISTUL, Tallinn, 2007; http://kultuur.elu.ee/ke501_parker.htm