Eduard Kristjan Melts (varem Eduard-Christian) (1893 – 1955) sõjaväelane, VR I/3

Eduard Kristjan Melts (varem Eduard-Christian) (1893 – 1955) sõjaväelane, VR I/3
Sünd. 20.04.1893 Lasva v.
Surn. 22.07.1955 Tallinn
Eduard Melts sündis Võrumaal  Kütiveski möldri peres. Üldhariduse omandas Võru linnakoolis ja Pihkva kubermangu Bõstretsovo põllutöökoolis, sõjalise hariduse sai Oranienbaumi lipnikekoolis, mille lõpetas 1916. aastal. Hiljem õppis mitmetel sõjaväelistel kursustel, ka õppis a-il  1934-1936 Kõrgemas Sõjakoolis. I Ilmasõja ajal teenis mitmel pool tsaariarmees, sh ka ohvitserina 21. Siberi kütipolgus ja 4. Vidzeme Läti kütipolgus. Osales lahinguis Sksa vägede vastu Riia rindel. 1917.a sai gaasimürgituse ja mõni aeg hiljem ka lisaks raskelt haavata. Eduard Kristjan Meltsi autasustati Georgi mõõgaga Jõululahingute eest Riia all (1917.a.) ülendati alamleitnandiks.  1918.a. vabastati teenistusest. Seejärel elas Lasva vallas. Vabadussõjas alates 1919.a märtsist. Algul teenis ohvitseride reservis, oli vooriülem, tööroodu ülem, korduvalt ajutine polgu majandusülem. 1919.a sai leitnandiks. Oli Eesti armees mitmesugustel ametikohtadel. Temale  anti alamkapteni aukraadis olles  VRI/3,  hinnates ta teeneid esimese jalaväe polgu tööroodu ülemana. 1934.a-ni oli 1.jalaväerügemendi majandusülem. Siis oli varustusvalitsuse üldosakonna vanem käsundusohvitser.  A-il 1939- 1940 oli sõjaministri käsundusohvitsr. Oli 1.jalaväepolgu ohvitseride kogu  sekretär ja esimees, a-il 1934-1936 Kõrgma Sõjakooli ohvitseride kogu juhatuse  abiesimees. Tema  auaste tõusis pidevalt. 1939.a oli ta kolonel. Kui Eesti Nõuk. Venemaa poolt okupeeriti siis pärast ENSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 06.08.1940, andis 17.08.1940 Nõukogude Liidu kaitse tollane rahvakomissar direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. 1940.a septembrist oli Eduard Melts  22. territoriaalkorpuse tagalaosakonna ülem. 1941.a. jaanuarist aga Sõjaväe Tehnikakooli ülema asetäitja majanduse alal. II Ilmasõja  ajal augustis 1941 evakueerus koos kooliga  Nõukogude Liitu  Tjumenisse. 1943.a maikuust oli Eesti laskurkorpuse reservis. Lõpuks 1945.a. oli 122. Eesti kaardiväe laskurdiviisi ülema asetäitja tagala alal. 1946.a. vabastati teenistusest Nõukogude armees. Töötas mitmel pool Harjumaal. A-st 1951 kuni 1954 töötas Tallinnas viljavarumisbaasis.
Lisaks Vabadusristile pälvis Eduard  Melts mitmeid nõukogude autasusid.
Eduard Melts oli kaks korda  abielus, tema esimene abikaasa Ella-Bertha-Alexandra ja tütar ning poeg põgenesid 1944.a. läände.  Teine abikaasa oli Viktoria, varem samuti  abielus olnud.
Eduard Melts suri 22.07.1955 Tallinnas (teistel andmetel 1952. aastal Elvas).
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;