Aleksander Põrk. Ajaloolane ja etnograaf.

Aleksander Põrk. Taarausu propageerija. 

Aleksander Põrk sündis taluniku pojana. Ta lõpetas 1894. aastal Riia Vaimuliku Seminari. Aastatel 1895–1897 õppis ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas ja 1897.–1902. aastani Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas. Aastatel 1903–1913 oli ta Moskva Ülikooli kunstiajaloo õppetooli assistent ja samal ajal ka Aleksander III Kunstimuuseumi konservaator. Eestisse naasnuna töötas Aleksander Põrk õpetajana mitmetes Tallinna koolides.

 Üliõpilasena sai Põrgist innukas vanavara koguja ning muuseumis töötades see kirg aina süvenes. Tema kollektsioon toodi suuremas osas Eestisse, tänapäeval säilitatakse seda Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Põrgi kogu koosneb enam kui 2700 etnograafilisest esemest, milleks on peamiselt tekstiilinäidised nii eestlastelt kui ka idapoolseilt soomeugri rahvastelt. Uurijana esindas ta rahvusromantilist suunda. Aleksander Põrk rajas Tallinnasse Eesti Kultuuriajaloo Seltsi. Ta oli esimene, kes abiellus ja kes maeti taarausu kombe kohaselt. Põrk osales aktiivselt Moskva Eesti Seltsi ja Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevuses.

Oktoobrirevolutsiooni ajal Aleksander Põrk vahistati, vangistusest päästis ta Viktor Kingissepa vahelesegamine. Haritud inimesena valdas ta kuut erinevat keelt. Ta oli üks agaraid Jüri öö üles tõusu mälestuse  taaselustajaid.  1928. aastal abiellus Põrk Tallinna õhtukeskkooli kasvandiku, 28-aastase Pauline Tarbaga, nende pulmad peeti Jüröö pargis. Tollane ajaleht Vaba Maa nimetas pulmapidu „põrgu“ pulmadeks. Aleksander Põrk kaotas töö, kui Tallinna Ühisgümnaasium suleti. Oma elu viimased aastad veetis ta Türil.

Allikad

EBL täiendusköide 1940.a.