Eduard Einmann (1913-1982) kunstnik

Eduard Einmann (1913 - 1928) graafik ja maalikunstnik
Sündinud 23.jaanuaril 1913, Läänemaal
Surnud 27.oktoobril 1982 Tallinnas

Õppis aastast 1928 Riigi Kunsttööstuskoolis, lõpetas 1934.aastal. Jätkas õpinguid 1938.aastal Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, kus ta sai tugeva kooli joonistamises õpetajate August Janseni ja Paul Raua juhendamisel. Hiljem õppis veel Jaan KOORTI nimelises Riigi Rakenduskunsti koolis, mille lõpetas 1941.aastal dekoratsioonimaali erialal. Kuulus 1942.aastal Jaroslavis kokku koondunud eesti kunstnike kollektiivi ning osales sealsetel näitustel. Tagasi Eestisse tulles sai temast Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud ning aastatel 1948-1951 selle direktor. Aastast 1963 vabakunstnik.Näitustel hakkas esinema aastast 1934.aastast.  
Mainima peab tema 1945.aasta portreede näitust, millel on suur osa litograafiatel nagu MEDÕDE ja LÖÖKTÖÖLINE. 1947.aastal on olulised tema Armeenia reisi ainetel loodud joonistused. Sellel ja ka teistel reisidel jääb kunstnik truuks portreežanrile. Eriti võluvad on ta lasteportreed ARMEENIA POISS, ARMEENIA TÜTARLAPS, MARGUš ja teised.
Tena portreemaneer kujuneb 40.aastate lõpuks täielikult välja.1945/55.aastatel on kunstnikul loominguline tõus, mil valmivad portreed kolhoosnikest, intelligentsi esindajatest ja Taga-Karpaatia inimestest. Mainida võiks Valdemar VÄLI, Aleksander KAASIKU, Aino TALVI j Arno SUURORU portreid. Ta viljeleb 50.aastate lõpul ka pastelli, akvarelli ja monotüüpiat: ÕHTUNE SAMARKAND, ABIKAASA PORTREE, LILLED ja teised. Edasi väärib tähelepanu tema pöördumine sügavtrükitehnikate poole milles on teostatud tema Egiptuse reisil teostatud tööd. Peamiselt on need kiirelt ja tabavalt teostatud joonistused lihttöölistest ja maa vaesemast elanikkkonnakihist. Neis töödes on tunda ka kerget Eduard Wiiralti mõju. Siiski oma hilisemais töödes läheneb kunstnik laadile mis talle omane 50.aastate keskel. Selles laadis loob ta näitlejate Ita EVERI, Olev TINN´I, Ants LAUTERI ja kommunistide Aleksander HENDRIKSONI, Julia TELLMANI, Johannes SEMPERI ja teiste portreed. Ta oli sõjajärgsetel kümnenditel esinenud eelkõige tugeva portreejoonistajana, ent ta maalis selle kõrval pidevalt, eksponeerides oma õlimaale peamiselt isikunäitustel. Tema maale iseloomustab hele koloriit, milles domineerivad külmad rohekad, sinakad toonid.  
1963.aastal anti E.Einmannile Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus.

 Andmed:  http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=153; http://www.allee.ee/allee.php?module=35&op=2&lang=et&pid=4436; EESTI KUNSTI AJALUGU 2 köide, Tallinn, 1970;

Loe lisaks...