Agu Lüüdik (1897 –1949) näitleja ja lavastaja.

    Agu Lüüdik (1897 -1949) näitleja ja lavastaja.

   Sünd.30.03.1897 Pärnu
   Surn. 28.o3.1949 Tallinn

    Agu Lüüdik (kuni 1937.a.-ni. Agathon Lüdig) sündis Pärnus
    kontoriametniku  kaheksalapselises peres. Isa pani oma
    poegadele väga  kõlavad nimed nagu aimates et üks neist hakkab laval
    esinema. Lahedamaid elutingimusi otsides kolib pere 1897.a. Moskva
    lähistele kus isa  asub esialgu Troitski kalevivabriku pearaamatupidaja
    töökohale.  Hiljem 1902  saab isast Moskva peeglivabriku juhtivaid ametnikke. Lahedad elutingimused võimaldavad anda lastele hea hariduse.  Keeleoskuse kõrval, Agu valdas juba koolieelikuna vene ja saksa keelt, õpetati süvendatult ka muusikat. Ka isa oli musikaalne, mängis mitut pilli, ema laulis. Agu isa oli abivalmis ja külalislahke inimene. Suheldi tihedalt ka isa onupoja, tollal Moskva konservatooriumi õpilase, hilisema kuulsa helilooja Mihkel Lüdigiga.  Isa surm 1904 .a lõpetas selle nii huvitava ja muretu elu. Ema kolis osade lastega  Pärnu tagasi. Eluraskused õnneks ei muutnud ema. Ta jäi töökaks, lahkeks, elurõõmsaks ja  heatujuliseks elu lõpuni. Sellise isloomuga oli ka poeg Agathon. Asudes Pärnu  õppis AL Nikolai vene algkoolis, siis kaks aastat I Progümnaasiumis. Vaesuse tõttu  pidi ta  asuma tööd otsima. 13 aastasena asus ta 1910.a. jooksupoisi kohale Scsmidti kauabakontorisse. Taibukuse ja hea keelteoskuse tõttu sai ta peagi nooremametnikuks. Ta hakkas töö kõrval eesti seltsides ja saksa "Verein´ides" kaas lööma võimlejana ja sketšidega. Kohe alguses paistis välja tema  silmapaistev tantsuoskus. 1912.a. läheb AL taas  Moskvasse onu juurde ametnikuna tööle. Vanem vend viib ta kuulsasse Korsi teatrisse ja seal nähtud L.Andrejevi INIMESE ELU võlus AL nii et temast sai alaline teatrikülastaja. Mitte ainult, ta hkkas ka ise sealsetes teatritruppides esinema. Sellele aitas kaasa pikk sihvakas kasv ja hea keeleoskus.  Mängis ka filmis.  Esines ka kupletistina. Kõige selle kõrval lõpetas ta poolelijäänud keskkooli. 1917 a I ilmasõja  ajal satub ka sõjaväkke, vabaneb tervislikel põhjustel. Tööolud ahenevad Venemaal ja AL naaseb 1918. a taas kodumaale.  Töötab Pärnus ametnikuna, aga selle kõrval esineb  konferansjeena restoranides ja  farssidega kinosaalides enne filmi algust. 1919. aastal kutsutakse AL Tallinna ja ta asub tööle  ESTONIA näitlejana. Tema debüüt on Jepihhodov A.Tšehhovi KIRSIAIAS. Tal õnnestub siiski vaatajat köita, aga juba siin avaldub tema paraku eluaegne viga - koolitamata hääl ja  kehv diktsioon. H.Tõnsoni järgi on AL kohta  antud hinnangud vastandlikud. Oli loorberipärgi ja väljavilistamisi. AL mängukava oli lai- kuningatest sulipoisteni. 1922.a. mängis ta (H.Raudsepa/T.Impekoweni ja C.Matherini  järgi)  MÄNGUPÕRGUS Sikupilli Jussi mis tõi saali ka suurimad skeptikud. A L tugev töö enese kallal aitas tal üha enam vältida kabareedest ja naljamängudest pärinvaid labasevõitu maneere, asjatuid žeste, utreeritud hääldust ja muud ballasti. Järk-järgult tekib tal  selgesti tuntav nn oma nägu. Kaasaegsete mälestustes on  AL P.Pinna  kõrval jäänud  opereti populaarseimaks ja markantsemaks esindajaks. Pinna on pehmem, Lüüdik aga teravam.  1919.a. hakkas AL muusikalistes etendustes kaasa lööma. Menukaimaks kujuneb Boni osa I.Kalmani SILVAS. 1927.a saab AL-st ESTONIA operetijuht, vahetuvad lavajõud ja see periood kujuneb teatris teatud murranguks, eriti  operetilavastustes ja ka repertuaaris. See ei toimu järsku, aga toimub ja kaunis märgatavalt. AL kasutas mitmekülgselt moodsat lavatehnikat, pööras palju tähelepanu lavastuste välisilmele (A.Tuurandi kujundus, Natalie Mei kostüümid), rakendas R.Olbrei tantsurühma. Ta näitas ennast meisterliku masside liikumapanijana, misanstseenide loojana ja tüübistiku loojana. AL  avastas uusi näitlejaid ja tõi nad  operetti. Viis opereti kõrgtasemele, näitlejana oli ise sädelev, hea tantsuoskusega koomik. AL tants oli kõiki vallutav - olgu see inglise valss, tango, motoorsed tantsud jpm. Ja kui ta 1930 a. steppis, ei tahtnud aplaus lõppeda. Sõda ja uus võim kahjuks hävitasid selle talendi. AL püüdis ka viinaklaasist abi leida. 1949.a märtsikuu päeval asendab ta, olles ise ise raskelt haige) haigestunud kolleegi mängides oma hiilgeosa Boni't SILVAS. AL päästab etenduse oma elu hinnaga. Ta lavastas üle 50 lavastuse ja tal oli üle 130  erineva osatäitmise.

Andmed: ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID,Tallinn, 1981; H.Tõnson AGU LÜÜDIK, Tallinn, 1970.