Jaan(1875-1933) ja Aino(1864-1945) Tamm

Aino (Anu) Tamm (1864 - 1945) laulja ja pedagoog.

Sünd. 23.12. 1864 Tarvastu v.

Surn. 7.12.1945 Tallinn

AT pere oli Tarvastus tuntud kui põlised laualuarmastajad ja ka ise head lauljad. Aino Tamme isa kohta ütleb  aga A.Rennit, et tema oli oma  aja kohta suureandeline laulik kes kirjutas sõnad, komponeeris viisi ja laulis need laulud ise ilusa lauluhäälega. Isa Tõnu oli töökas ja  arenenud ilumeeelega inimene. Laulis ka ema  Mari (neiuna Rennit).  Nende abielust sündis  seitse last ja kolm said üle Eesti kuulsaks . Poeg Jaan oli muusik, hilisem professor ja TK direktor. Õde Mari (Jaan Raamoti naine) rajas  Sahkapuule esimese tütarlaste põllutöö ja kodumajanduskooli. Laul, pillimäng ja luule olid AT sünnikodus Kuressaare külas Kitsi talus  rängast talutööst nappide  vabade tundide harrastused. Aino sündis kaksikõena, aga tema õde Epp  suri varakult. Aino oli terane tüdruk  laulis juba 2,5 aastasena. A.Renniti laulus MUL MEELEN KULDNE KODUKOTUS on ka Aino koos teiste lastega  sisse põimitud. Seitsmeaastaselt läks Aino vallakooli, hiljem Tarvastu kihelkonnakooli. Kõikjal tegeles Aino laulmisega, ja tal oli ka juba varakult endal soov saada lauljaks ja tema  püüdis kogu aeg kõike  endast olenevat teha  et see soov täituks. Peale kihelkonnakooli lõpetamist tuli AT-l kodutalus vanema peretütrena teha rasket talutööd, lisaks tuli ka enda  veimevaka tarvis kududa, kedrata, õmmelda ja tikkida. AT-l oli suur anne käsitööks, ta õpetas  ja andis nõu ka  teistele. Kui Lilli Suburg tema töid nägi, soovitas ta neid näitusele panna. Rennitite ja Tammede  abiga  tõi L.Suburg oma tütarlastekooligi  Viljandisse ja AT sai sinna 1886.a.  õppima   asuda. AT-l  tärkas juba noore neiuna soov nõu ja jõuga lüüa kaasa kõigele mis hea ja tal oli taipu ja vaistu kõige taolise tabamiseks. L.Suburgi juures õpib AT ka laulmist.  AT vanemad on siiski vaesed ja AT tuleb endal hankida vahendeid et õppida. Ühel Tartu käigul  K.A. Hermanni külastades pani viimane  AT  laulma koori milline tervitas  Tartut väisavat suurvürst Vladimir  Aleksandrovitši.  Sellel käigul tutvub AT Miina  Härmaga kes kutsub teda  Peterburgi laulmist õppima ja  1886 aastal AT suundubki sinna. Õppida tuli nagu pea kõigil tolle aja eestlastel, kehvades majanduslikes oludes.  A. Tamm pidi õpinguteks raha teenima  saksa keele tunde andes ja  käsitööd tehes, milles ta oli lausa meister. Oma kodustega suhtles AT tihedalt ja  sai sealt ikka vähemasti nõu, vahel ka toidupakke. 1891. algas pika ja raske õppimise järel AT kontserttegevus. Esimene  kontsert toimus  muidugi mitte  Peterburis  vaid Kroonlinnas Nikolai kirikus. Ajalehes mainiti tema  mahedat lauluhäält ja kiideti ka Hermanni orelimängu. 1897 olid A.Tamme ametlikud õpingud läbi ja ta suundus välismaa-õppereisile Berliini, siis Itaaliasse, Pariisi kus tal 1900.a. avaneb võimalus esineda kontsertpubliku ees. Hinnangud on positiivsed: hääl on nõtke ja ulatuslik, kauni kõlaga ja õrn sopran, diktsioon laitmatu, esinemine haarav. Oluline oli ka see, et A.Tamm laulis vabalt kuues keeles. Edasi esinemine  Londonis,  Moskvas. AT on väga  aus enda isiku ja kuulajate suhtes, talle  ei meeldi kodumaal liialt tema välisesinemisi ülistavad  artiklid. Ta teatab ausalt, et edu ei tule raja taga  kergelt ja  mingit üleeuroopalist  kuulsust tema ei saavutanud kuna see polnud lihtsalt võimalik. 1902.a. naaseb AT kodumaale. Siin esinedes saadab teda kodupubliku tunnustus ja rohkearvuline kuulajaskond hoolimata et teme ära olles oli eesti lauljate ridadesse tulnud  noori nagu Paula Brehm ( Siselinna kalmistul), Matilde Lüdig-Sinkel Ludmilla Hellat-Lemba, Helmi Einer, Olga  Mikk-Krull jt. AT teotses pedagoogina juba 1915. a. Aga  kui tema vend  Jaan Tamm  Tallinna Kõrgema Muusikakooli (hilisem konservatoorium) direktoriks  sai, siis asus ka AT nõudliku ja kogenud pedagoogina 1923.a  sinna tööle.

 AT on esimene  Eesti kutseline laulja. Mõjutas oluliselt eesti soololaulu arengut, tõi kontserdilavale  eesti rahvalaulu ja  ja lõi selle esitustraditsiooni. Tutvustas eesti rahvalaulu oma rohketel välisturneedel. Avaldas 1923.a. trükis oma reperuaaris olevate rahvaviiside seaded.  Oli 1923-35 TK õppejõud, seejärel eraõpetaja. Oli TK auprofessor. Tema tuntuimad  õpilased T.Kroon, J. Siimon ja E.Uuli. AT oli inimesena südamlik, tahtejõuline, julge,  elutark ja praktilise meelega, hea huumorimeelga.  Armastas ilu inimestes ja oma kodus. Oli väga seltskondlik. AT mõrvati oma korteris  Tina tn 20  detsembriööl. Mõrv ja selle asjaolud on teatmeteostes jäetud märkimata.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV, L.Saul AINO TAMM, Tallinn, 1978, TARVASTU ÖÖBIKU SÜNNIPÄEVAKS, H.Tõnson, Sirp ja Vasar, 1964.

Jaan Tamm (1875 -1933) muusik

Sünd.11.01.1875 Kuresaare v. Viljandimaa
Surn.17.02.1933 Tallinn

JT  sündis Kiltsi talus, tema õde oli kuulus  lauljanna Aino Tamm. Poiss hakkas varakult isa eeskujul viiulit mängima. Peale Tarvstu khk.-kooli lõpetamist astus H.Treffneri gümn.-sse. 1891.a. pääses  Peterburi konservatooriumi metsasarve klassi õppima. 1897. lõpetas ja jäeti samasse õpetajaks. 1908.a. sai ta juba metsasarve professoriks. A.1910-20. oli ta konservatooriumi inspektori abi. A-il 1897-1918 oli ta tsaari õueorkestri ja a-il 1918-19 Mariateatri solist. 1920.a. siirdus Eestisse. Siin sai ta Tallinna kõrgema muusikakooli professoriks, 1923 -1933.a. oli  JT aga  konservatooriumi direktoriks. Peterburis olles võttis JT osa eesti seltsielust, juhatas laulukoori ja mängides eestlaste piduõhtuil.
Prof. JT oli  eesti metsasarvekoolkonna rajaja. Ta  oli Eesti  konservatooriumi rajaja  selle kaasaegses mõttes, pani sellele tugeva majandusliku aluse, kujundas sellest eeskujuliku  rahvusliku muusikaakadeemia. Tema  ajal ehitati ka kons. hoone.

Andmed: EBL, Tartu, 1926-29; EBL TÄIENDUSKÖIDE. Tallinn, 1940  EE 14 kd., Tallinn, 2000; K.Laane ERAARHIIV.

Loe lisaks...