Aleksander Lohk (1914 – 2005) kergejõustiklane ja treener

Aleksander Lohk (1914 – 2005) kergejõustiklane ja treener
Sünd. 26.11.1914 Tähtvere v.
Surn. 03.05.2005 Tallinn
Aleksander Lohk sündis ja kasvas  Tartumaal. Lõpetas 1932 Tartu aiandus-mesinduskooli, õppis Tallinna kolledžis ja pärast II maailmasõ­da Tallinna juriidilises koolis. Hakkas sportima omapäi, Johannes Laidvere õhutusel jätkas Ernst Rosenbladti ja hiljem Aleksander Kalamehe käe all. Aleksandri andmed: pikkus-176 cm, kaal- 82 kg. Võitis 1939 Eesti mängudel kuulitõukes pronksi. 1943 oli odaviskes NL-i mv-te hõbe, 1952 kettaheites SPARTAKI ülel meister. Eesti mv-tel võitis 1946–1950 5 medalit: kuulitõukes kulla, hõbeda ja 2 pronksi ning kettaheites pronksi. Isiklikke rekordeid: kuul 14.52 (1939), ketas 43.11 (1954). Võistles 11 korda Eesti koondises. Kuulus ÜENÜTO-sse, SPARTAKISSE, TÖÖJÕURESERVIDESSE ja   LOOTOSESSE. Algatas populaarse heitjate seeriavõistluse ja oli selle kauane eestvedaja. Oli 1949–1955 SPARTAKI, 1955–1988 TÖÖJÕURSERVIDE ja a-st 1988 LOOTOSE kergejõustikutreener, 1956–1963 ühtlasi TÖÖJÕURSERVIDE  staadioni direktor. ENSV tnl treener (1969). Õpilasi: Helgi Parts, Elju Kubi, Anne Salak (Horina), Elga Meresmaa, Linda Tulp, Rein Sprenk, Vambola ja Kalju Poljakov, Jaan Osi, Enn Rohula, Kunnar Laansalu, Ants Kiisa, Margus Tammaru. Oli 1941 ENSV SPORDIKOMITEES kergejõustikuinspektor. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse. Töötas 1945–1955 Tallinnas juristina.
Aleksander Lohk`i abikaasa oli tuntud keregejõustiklane Helgi Parts.
Andmed: ESBL, Tallinn 2001/2011;

Helgi Parts (1937 – 2003) kergejõustiklane
Sünd. 15.09.1937 Tartu
Surn. 07.05.2003 Tallinn
Helgi sündis Tartus. Osa kasvuaega möödus talus. Õpinguid alustas Võrumaal Kuldre algkoolis. 1949.a. loksus Helgi Parts koos perega loomavagunis Siberisse. Nad küüditati,  nende „kuritegu“ oli töötegemine ja sellega kaasnev jõukus. Baikali äärde kupatatud 11aastane "kulak" Helgi Parts pidi Siberisse jääma peaaegu kümneks aastaks. Kolm kuud oli  seal ehtne  vangilaager. Lapsi sunniti iga päev mitu tundi kuuma päikese käes kapsausse tapma, süüa ei antud. Elukoht kubises parasiitidest, aga isa oli raskusi taluv kannatlik  taluperemees. Tagantjärele tundub kõige hullem see, et närvid olid pidevalt suure pinge all. Eesti keelgi hakkas ununema. Kolmeteistkümneselt pidi Helgi  metsas käsisaega puid hekseldama. Tööle mindi varavalges, tagasi jõuti alles hiliõhtul. Käia tuli väga  kaugel ja väsimus oli suur. Lapsena  sportis Helgi vähe, küll aga tegi ta talus palju füüsilist tööd. Naastes Eestisse, koges 20aastane Helgi Parts tõrjuvat suhtumist. Spordiski tuli mineviku tõttu tagasilööke taluda, eesti rekordi püstitajana teda Soome võistlustele ei lastud,  poliitiline taust oli ebasobiv. Helgit aitas palju treener A.Lohk, kes ei kartnud kedagi ega midagi. Tipputõusmisest huvitatu peab palju kannatama. Helgi elas üheksa aastat TÖÖJÕURESERVIDE staadioni paviljonis. Ta töötas sel ajal kütjana ja laohoidjana. Ta ei kurtnud - selle ajaga tõusis ta NSV Liidu ja maailma kettaheiteparemikku. Kõik see toimus tingimustes,  kus moskvalastest sporditegelased võltsisid tema tulemusi, kus NSVL-u sportlased kasutasid ohtralt stimulaatoreid (doping-MK.),  kuna toona tahtsid treenerid välismaale kaubareisile ja õpilasi upitati koondisse vahendeid ja võtteid valimata. Spordi kõrvalt õppis Helgi 12. kutsekk-is, mille lõpetas 1972.a. Sportima hakkas Aleksander Lohu innustusel ja juhendamisel alles 22-aastaselt (1959). Helgi andmed: pikkus- 180 cm, kaal- 90 kg. Tõusis kettaheites maailma paremikku, tuli 1968 NL-i mv-tel 4. kohale, 1975 oli NL-i edetabelis 3. ja maailma edetabelis 11. kohal. Kettaheites ja kuulitõukes 25-kordne TÖÖJÕURESERVIDE ülel meister, 1982 (kalurikolhoosis töötamise ajal) oli kettaheites NL-i maaspordimängude võitja. Tuli 1962–1984 30 korda Eesti meistriks – 17 korda kettaheites ja 13 korda kuulitõukes – ning võitis Eesti talvistel mv-tel kuulitõukes 5 ja kettaheites 10 korda kulla. Parandas 1962–1978 kettaheites 21 korda (45.64 – 62.92) ja 1969–1971 kuulitõukes 7 korda (15.08 – 16.35) Eesti rekordit. Parandas ka kergejõustikuveteranide maailmarekordit: ketas (40–44-aastased) 63.70, kuul (45–49-aastased) 16.79 ja ketas 59.30. Isiklik kuulitõukerekord 17.46 (1979). Msp (1967), suurmeister (1968). Võistles 61 korda Eesti koondises. Seitsmekümnendate teisel poolel pääses Helgi Parts Liidu koondise laagritesse,  seda aga juba massöörina. Ta õppis spordi kõrvalt massööriks, jälgides huviga suurte sportlaste treenimist. Helgi töötas artellis PARKETT, oli TÖÖJÕURESERVIDES treener, kalurikolhoosi MAJAK õmblustöökojas siiditrükkija ja 1993–1998 ESG-s spordiõpetaja.
Helgi  mäletas,  et treener A. Lohk sattus tema tugevat kuju nähes vaimustusse ja Helgist saigi viimase abikaasa. Eluraskusi hästi talunud, paljust loobunud ja iseseisev Helgi mainis, et tänapäeval sportlased on hellikud, kes tihti virisevad et  ei jõua ja ei saa, pole raha. Helgi ei sallinud pillamist ja leidis, et kui korralikke tulemusi pole, ei ole õigust raha nõuda.
 Helgi Partsi reipus ja hoolitsetud välimus ei reetnud, et tal oli aastaid juba üle 60. Tema harjutas pidevalt ja suutis tollal veel spagaatigi teha. Temast õhkus elujõudu, ränku kannatusi ja suurt rügamist, mis oli olnud ta elusisu, keegi ei märganud.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001/2011; D.Tserp EESTI KERGEJÕUSTIKU KULLAKAMBER, Tallinn,  2010;