Väino Allipere (1935 – 1974) autosportlane

Kultuurilooline haud

V, SV, 6/20, 1-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Helve-Urve Allipere 30.03.1936 20.10.2003
Väino Allipere 22.12.1935 13.09.1974 18.09.1974

Väino Allipere (1935 – 1974) autosportlane

Sündinud 22.detsembril 1935 Tallinnas
Surnud 13.septembril 1974 Tallinnas

Kooliteed alustas Tallinna 21.Keskkoolis. Autospordiga hakkas tegelema 1952.aastal Feliks Lepiku juhendamisel. Ta alustas oma võistlejakarjääri motoringrajasõitjana. Kui 1960.aastal jõudis kardisport Eestisse, otsustas ta uuel ala jõudu ja oskusi proovida. Esimene võistlus Eestimaa pinnal peeti 7.jaanuaril 1962.aastal Tallinnas Komsomoli staadionil. 
Juba samal aastal korraldati esimest korda üleliidulised võistlused. Üleliidulistelt meistrivõistlustelt on tal 1 kuldmedal ja 2 hõbemedalit 125 ccm klassis. 1963.aastal hakati korraldama Eesti meistrivõistlusi kardispordis. Ta tuli esimeseks Eesti meistriks ja hoidis seda tiitlit 4 aastat.  Esimese sportlasena omistati Väino Alliperele Nõukogude Liidu meistersportlase nimetus kardispordis. Aastatel 1963-1966 kuulus Väino Allipere Nõukogude Liidu koondisesse. Võisteldi põhiliselt endistes sotsialismimaades, kuid 1965.a. osaleti ka Itaalias Monza ringrajal toimunud võistlustel. Võistlusspordiga tegeles ta aktiivselt kuni 1971.aastani, siis hakkas juhendama noori kardisportlasi, kellest kõige nimekam on Eesti XX sajandi parim autosportlane Toomas Napa.
Tema legendaarsus ei põhinenud vaid rajal saavutatul. Lugu kartidega mööda maanteed Tallinnast Põltsamaale võistlusele ja tagasi sõitmisest on üks paljudest tõsieluloolistest juhtumistest, mis tänaseks legendiks muutunud.
Oli abielus Helle-Urve Alliperega. 1974.aastal alustas kardispordiga tema tütar Merle. Tänasel päeval jätkab suuri tegusid kardispordis tütrepoeg Ranno Kallas, kes on võitnud ka mitmeid vanaisa, Väino Allipere, nimelisi memoriaalvõistlusi.

Andmed:  ESBL, Tallinn, 2001