Erna Villmer (Willmer)(1889 – 1965) näitleja
Teatritegelane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Erna Lauter | 01.03.1889 | 16.06.1965 | 18.06.1965 |
Erna Villmer (Willmer)(1889 - 1965) näitleja
Sünd. 01.03.1889 Tallinn
Surn. 16.06.1965 Tallinn
EV sündis Tallinna kaupmehe tütrena. Õppis Tallinna kõrgemas tütarlaste koolis. Lõpetas selle
1906.a. ja siirdus Peterburi õppides seal pool aastat dramaatilistel kursustel. Siis siirdus perekond
Moskvasse ja E V asus õppima A.Adaševi teatrikursustele mis oli Moskva Kunstiteatri stuudio
kõrvalharu. E.Villmer tahtis näitlejaks saada juba noore tütarlapsena. T.Altermann oli see kes
soovitas tal enne seda ala õppida. Ja Altermann on ka see kes ta peale õpinguid 1910.a.
ESTONIASSE kutsub. E V debüüt oli Klärchhen H.Sudermanni SOODOMA HUKATUSES.Terane ja
erudeeritud arvustaja K.A.Hindrey kirjutab sellele debüüdile tunnustava arvustuse kus mainib et EV
lõi tavalisuse asemele väga läbimõeldud , peensusteni läbitöötatud osa kust lisaks andele
töötõsidus ja intelligentsus tugevasti läbi kumab. E V täiendas end mitmel korral Berliinis, Pariisis ja Viinis õppides diktsiooni ja analüüsides rolle. Kindla kooli omandanud E V võitis usna ruttu suure tähelepanu. I ilmasõja ajal on ta Helsingis kaks aastat. Tema tõeline kõrghetk saabub peale sõda. Nimelt avaneb tal võimalus leida süntees Moskva Kunstiteatri tundlik-meeleolulise ja varjundirikka kooli ning Lääne-Euroopa uute teatriotsingute vahel. E V tegi ka lavastusi jäädes siin rohkem küll impulsside andjaks teistele. Näitlejana oli kahtlemata juhtival kohal. Koos A.Lauteriga mängides mõjutasid nad ja andsid tooni kogu teatri kujunemisele. A.Lauter rõhutab E V hiilgavat talenti. Rõhutab et E V tõi meile Moskva Kunstiteatri mõjusid. Tema silmapaistvamad osad olid OPHELIA, EVA MARLAND, LAURA (E.Vilde PISUHÄNNAS), DESDEMONA,KOIDULA. EV jõud ja omapära seisis tema tunnetehelluses ja õrnuses. Ta oli laval tervenisti oma erutuse ja emotsioonidega. Ikka romantiline, ikka ehtne, sügav, keeruline, probleemidega. Väljendusvahendites aga lihtne ja pretensioonitu. Esialgu nõrga häälega, aga ta asus tööle ja arendas oma hääle ja diktsiooni perfektsuseni. P.Pinnagi mainib lühidalt aga tunnustavalt E-V-d oma mälestustes. E V näitlejaisik ei jäta kedagi ükskõikseks, teda mainivad oma mälestustes pea kõik teatriga seotud.1913.a. abiellub E V dr.J.Luigaga kellest lahutub. 1923.a. abiellub A.Lauteriga.
A.Üksip hindab E.Villmerit kui näitlejat ja just tema peent mängu kurtisaani ja kergemeelse naise kujutamisel, tema erakordset oskust balansseerida piirialadel. E.Villmeri elu kujunes A Ü arvates traagiliseks. Ta elas kaua ja oli ju esimene Eesti kutseline st vastava haridusega näitleja. E V töötamise aeg jäi siiski lühikeseks, vaid 25 aastat tema 76 eluaastast. Elu lõpu poole pöördus usuradadele. Juba 47 aastaselt tundis ta end halvasti. Ja temale tuli tihti dublante leida. Üksip oli kaua E.Villmer´iga koos mänginud, aga kui temalt küsiti et kas omaaegsed näitlejad, nende hulgas ka E.V ikka olid nii head kui neist kirjutatakse soovitab A Ü tundma õppida ajastut milles näitleja kujunes ja elas sest näitekunst ei jäta endast tajutavaid jälgi. EV-d mõjutas kõik see vaimustus mis ta noorena õppides elas läbi Moskvas Adaševi kursustel ja külastades pidevalt Moskva Kunstiteatrit. Seal oli ta Tšehhovi, MIR-ISKUSSTVA, Boriss-Mussatovi kunsti ja üldse tolle aja vene kultuuri mõjusfääris. Hiljem võtab ta sama avatusega, aga juba täienenud analüüsivõimega, vastu Lääne kultuurimõjusid (EV oli esimene kes tõlgitses eesti publikule M.Maeterlincki). Katri Aaslav-Tepandi. on kirjutanud E V-st raamatu. EESTI NÄITLEJANNA ERNA VILLMER, Tallinn, 2007 a.
Andmed: EBL, Tartu, 1926-29; K.Kask TEATRITEGIJAD, ALUSTAJAD, Tallinn, 1970; A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn , 1979, 1982; A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; J.Luiga HINGEJÕU IMED, Tartu, 1995; P.Pinna MINU ELUTEATER...., Tallinn, 1995.; H.Kompus MAAILM ON SÜNDINUD..,Tartu, 1996.; elukiri.ee/index.php?main=47&sess=5d1987570c820030504def9a27a8313;http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=288:erna-villmer-esimene-haritud-eesti-n-itlejanna&catid=3:teater&Itemid=2&issue=3197