Mari Möldre(1890-1974)
Teatritegelane
| Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|
| Mari Tarmo | 13.10.1890 | 05.01.1974 | 11.01.1974 |
Mari Möldre (Elviine Annuk, Mizzi Möller) näitleja
Sünd. 13.10.1890 Kudina v.
Surn. 05.01.1974 Tallinn
MM sündis Tartumaal Äksi kihelkonnas ehitustöölisest isa Jakobi ja koduperenaisest ema Mari teise lapsena. Kooliteed alustas kohalikus vallakoolis ja jätkas seda Narvas, kuhu tema perekond oli kolinud. Näitleja lapsepõlv, muidu tavaline, peab sisaldama väljavalitu märke. Eakas MM meenutas, kuidas väike Mari paneb selga ema kleidi, ahvib järele naabrinaisi ja on igapidi söakas laps. Kui 1905. aasta revolutsioonilaine käib üle maa, on Mari veel neliteist ja väikest kasvu tüdrukut on hea saata Kreenholmi väravasse lendlehti jagama. Sellest „revolutsioonitegevusest" enam meenutab hilisem kuulus näitleja nooruses vaadatud teatrietendusi, eriti Narva-Jõesuu suveteatris nähtud vene teatrikuulsusi. Esimese lavaproovi järel Narvas 1908 (teotses karskusseltsis VÕITLEJA) sai temast 1909. aastal Tartus Vanemuise teatri näitleja. MM meenutab oma raamatus astumist kardetud teatrijuhi Karl Menningu ette. Ei olnud ju tütarlapsel VANEMUISE lavale kandideerides seljataga mingit lavakooli, välja panna oli julgus ja tahe ja paar varasemat osa. Menning tundis ande ära ja praktiline näitlejatöö oli ka kooliks. Lavastused vahetusid kiiresti, tööd oli palju, retsensioonid preili Annoki - seda nime kandis MM-na kuulsaks saanud näitlejatar esimestel teatriaastatel - osatäitmistele olid kiitvad. Aastatel 1910-1937 kandis nime Mizzi Möller, kuna oli abielus näitleja Hartius Mölleriga. See nimi kestis tähelennuna 1937. aastani, mil näitlejatar eestistas selle Mari Möldreks. MM eluaegseks partneriks sai ta teine abikaasa Ruut Tarmo kellega oli harmooniline abielu. ,Näitleja MM lavatee oli pikk, kordamööda või vaheldumisi mängis ta VANEMUISES, ESTONIAS, DRAAMATEATRIS, RÄNDTEATRIS ja estraadil, hiilates eriti karakterrollides. Esines sageli ka laste ja poiste rollides, sai eriti populaarseks Joosep Tootsina. Kui esimesed tekstid põhinesid Oskar Lutsu kirjapandul, siis hiljem kirjutas estraadisketše MM ise. Ometi erines estraadil olnud Toots statsionaaris mängitud Tootsist - ehkki mõlemaid kehastas MM. Tema nime ümber oli alatai palju kära, ikka - Mari ütles nii ja Mari üles naa,meenutab näitleja ise. Kui ma mõni aeg näitelavalt või estraadilt eemal olin, siis teati surmkindlalt kõnelda „Mari jälle istub" (st oli vanglas). Nii nagu Mari rääkis kõigi eest, kandis ta kõigi karistust. Tegelikult isus M M kinni mitte Saksa, vaid Nõukogude ajal. 1951-1954 oli poliitilistel põhjustel vangis, vabanedes naasis rahva vaimustatud vastuvõtul lavale. Tegutses 1960. aastani estraadinäitlejana, kelle vesteid mäletatakse tänini.
M M oli sõjaeelsete põlvkondade legend ja jäi selleks ka pärast sõda. Tema repliigid liikusid suust suhu, talle tõid kuulsust mitte niivõrd primadonnarollid, vaid estraadisketšid, ajatunnetus ja rahva eestkõneleja positsioon. Kui rahval oli suu lukus, siis narrile oli suupruukimine lubatud. Rahvas ootas, mida tema lemmik julgeb öelda ja „luges ridade vahelt". A.Lauter märgib, et MM lavale ilmudes tõusid pead ja näod lõid särama. MM oli alati lihtne ja kuidagi oma. Ta võitis sellega, et tabas jutu või loodava kuju peamist tuuma. MM lavakuju taga seisis tunnetatavalt tugev, erk, kaasakutsuv isiksus. MM ande põhijoonte kohta märgib V.Panso et teatri nutvast ja naervast maskist oli MM-le omasem naerev, aga ta on osanud oma suure näitlejavaistuga kõndida koomilise ja traagilise piirimail ja see on vaatajat eriti köitnud. See eristas teda suurest traagikust L.Reimanist, kellega olid eluaegsed sõbrad. MM oli lihtrahva hulgast võrsunud, igasuguses seltskonnas liikudes suutis ta säilitada oma inimliku lähtepositsiooni, mis on üheks tema suure populaarsuse aluseks. Rahvas tundis vaistlikult - tema on üks meie hulgast. Aga MM teadis ja tundis koos rahvaga, et Eesti rahval on vaid üks ja ainus Mari Möldre.
MM on kirjutanud oma mälestusteraamatu ja raamatu abikaasast Ruut Tarmost.
Andmed: M.Möldre EESRIIE AVANEB, Tallinn, 2010; M.Möldre RUUT TARMO, Tallinn, 1971; EE 14 kd, Tallinn, 2000; V.Panso RORTREED MINUS JA... , Tallinn, 1975; L.Kalmet POOL SAJANDIT TEATRITEED, Tallinn, 1982; A.lauter KÄIDUD TEEDELT, , Tallinn, 1979; A:Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975;
