Linda Viiding (1906 – 2003) tõlkija ja literaat.

Linda Viiding (1906 - 2003) tõlkija ja literaat.

Sünd. 17.11.1906 Krüüdneri v.
Surn. 24.12.2003 Tallinn
 L.V on  sündinud mõisateenistuja Kusta Laarmani kultuuri- ja kirjanduslembelisse perre. LV mäletas iseennast alates kolmandast-neljandast eluaastast, teades peast nii oma pereliikmete, õpetajate kui ka sõprade ja tuttavate huvitavamaid ütlusi. LV vanemad kolisid  Mulgimaalt Tartumaale, kuid säilitasid mulgi murde. Lapsepõlvejutustuses kordus LV olulisim märksõna - "raamat". Raamat kui tarkuse allikas, teadmiste mõõdupuu ning sajandialguse inimese ainus aken maailma. Õmblustööd tegevale emale raamatut ette lugev nelja-aastane Linda tahtis, et tema vastsündinud õde saaks nimeks Lydia Koidula, mitte Leili - Leiliga leppis ta alles siis, kui isa Andres Saali raamatu "Leili, üks pagana naine" koju tõi ja Linda raamatu läbi luges. 1914 - 18 õppis LV Kammeri vallakoolis, 1918-23 õppis Nuustaku progümnaasiumis, 1929-30 Lääne-Soome Rahvaülikoolis. Töötas 1930-35 bürooametnikuna Tallinna ÜENÜ keskjuhatuses ja Lauljate Liidus. 1930-31 toimetas ajakirja  EESTI NOORUS. Töötas ETA-s ja ajakirja KODUKESKKOOL toimetuses, oli RAADIOLEHE tõlk-korrektor. 1936-38 oli ajakirja NÄDAL PILDIS  korrektor ja toimetaja abi. 1940-41  Raadiokomitees soome saadete tõlk ja diktor, hiljem päevauudiste toimetaja, reporter, toimetuse vastutav sekretär. Juba alates 1930ndate aastate algusest sai Linda Viidingust hõimusuhete aktivist ning soome kultuuri tutvustaja ja propageerija Eestis.  Tähtis oli osavõtt 1931. aasta soomeugri kultuurikongressist ja sellel kongressil alguse saanud eluaegne sõprus liivi kultuuri suurkuju Petõr Dambergiga. 1931. aasta kultuurikongress pani aluse Linda Viidingu kogu elu väldanud liivi-huvile ning aastakümnetepikkusele liivlaste toetamisele,  algas ju tutvus liivlastegagi soomlaste vahendusel. Uus murdepunkt tuleb sisse seoses üleminekuga 1950-60. aastatesse, mida aitab vahendada soome-eesti kultuurisuhete suurkuju Eva Lille. Eestisse saabuvate  soome turistide tõlk oli LV. Tõlgitöö kaudu jõudis LV ka Hella Wuolijoe eluloo ja mälestuste tõlkimiseni. Tõlkis ka M. Lassila ja M.Jotuni näidendeid ja raadiole soome autorite kuuldemänge, V. Kajava luule valikkogu,   paljudel on lapsepõlvemälestusena meeles L. Viidingu tõlgitud Z. Topeliuse muinasjutukogu AALLOTARI JÄLJED.Tema tegevus tõlkijana, tõlgina ja kontaktisikuna Soome ja Eesti vahel on võimaldanud eestlastel mõista paremini Soome kultuuri.  Omaette teema on ka Sibeliuse eluloo tõlkimine kahasse õde Leili Sarvega  ja L V visa võitlus selle raamatu kultuurilooliste kommentaaride eest. Eesti kultuuriüldsus teabki Linda Viidingut kui tõlkijat, literaati ja kultuurilembest avaliku elu tegelast, aga ka kui ühe eesti kultuurile olulise dünastia alustala. Teatakse sedagi, et LV-l veel üheksakümne aastase inimesena oli hea mälu, erakordne tähelepanuvõime ja tundlik meel. Ta teadis peast pikki tsitaate raamatutest, luuletusi, laule ning kõigi oma mahuka raamatukogu raamatute saamislugu, kõnelemata elu jooksul kohatud inimeste elulugudest. Lisaks sellele osales LV  TLM kodu-uurimise ringi, nn Milleri akadeemia, töös (liige 1970 a.) Oli järjekindel ja pikka aega Tallinna ja Otepää kalmistuil asuvate kultuurimälestise arvelevõtja  ja korrastaja.
Tema ligi kolmveerand sajandit kestnud aktiivset kultuuritegevust tunnustas Eesti Vabariik Valgetähe teenetemärgi V klassi (1998) ning Soome Vabariik Soome Lõvi Ordu teenetemärgi I klassiga (2003).
LV oli 1937-38 abielus soomlase Manninenisega, lahutas ja abiellus literaat Paul Viidinguga. Peres oli neli last, sh.Mari Tarand ja Juhan Viiding. LV vend oli kunstnik M.Laarman.
Andmed: M.Vilbaste  TLM BIOGRAAFILINE TEATMIK, Tallinn, 2000; http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/99juuni_k8.htm

Loe lisaks...

Paul Viiding (1904 -1962) kirjanik ja tõlkija.

Sünd. 22.05.1904 Valga
Surn. 27.06.1962 Tallinn

PV sündis vedurijuhi pojana. Õppis 1911-12 Riias erakoolis, siis Nikolai  kroonugümn-s. Oli evakueeritud Vitebskisse, 1918-22 õppis Tartu Treffneri gümn-s. Jätkas õpinguid Tartu Ülikooli mat-loodustead-s, lõpetas 1930,  samal ajal töötas ka kindlustusseltsis OMA. Pärast sõjaväeteenistust oli kutseline kirjanik Tartus. 1937.a. asus Tallinna. 1938.a. töötas Eesti ringhäälingus, sügisest alates oli korraline dramaturg.  1940-41 oli raadiokomitee kirj. osak. juhataja. Saksa okupats. ajal tegi juhuslikke talutöid ja tõlkis. 1944- 45 oli KL  Tartu osak. sekretär, 1945-46  Kirjandusfondi Tallinna osak. direktor. 1946. astus NLKP liikmeks. 1946-49. oli KL-i juh. sekretär. Sellest hoolimata süüdistati teda 1950. kodanlikus nats.-is ja formalismis ja heideti KL-st  ja NLKP-st välja. Leidis tööd ERK-s õpikute toimetajana. 1951-53 oli rmt.poe ARENG harukaupluse juhataja.. 1953.a. vabakutseline. 1956.a. ennistati KL  liikmeks, NLKP süüdistus tühistati 1989.a. Üliõpilasena kuulus VELJESTOSSE. Debüteeris luuletustega LOOMINGUS 1932. Arutlev-intellektuaalne esikkogu TRAATAED ilmus Tartus 1935.a. Osales koguteoses ARBUJAD. 1936.a. ilmus novellikogu PIINLIKULT HEA TAHE  ja 1936.a romaan  ELU ASEAINE. R. tegelasteks on jõuetud intelligendid. 1938.a  ilmunud novell MEHHANISM on totalitarismi vastu suunatud küber.fantaasia. Kirjandus-ja teatriarvustajana esines ps.all Mikrofon ja Mõtte teadlane. 1941.a. avaldas lasteraamatu TÖÖRAHVA RIIK, sõja järel 1946.a. luulekogu EDASIMINEK ja novellikogu SILD. PV -le oli omane arutleva laad ja humanistlik eluvaade, enim avaldub see fantast. jut. MARSI JA JUPITERI vahel. Elu lõpuaastail retsenseeris luulet ja  esines  esseistlike saadetega raadios.  Pooleli jäi maa-aineline romaan SUUR ADER. PV artikleid ja marginaale  ilmus postuumselt 1963.a. kogus ELU JA LUULE. Tema novelliparemik ilmus Eesti novellivaras VALGE KRAE 1987.a. PV on tõlkinud vene ja saksa autoreid Gogolit, Radištševi, Gorkit,V.Sitškovi, Schillerit, B.Prusi ja nõuk. vene luulet.
P V  oli abielus Linda Viidinguga. Nendel  sündisid tütred Reet, Anni ja Mari ja poeg Juhan Viiding, kes oli poeet  ja esines nime all Jüri Üdi.  Muusikust tütar Reet ja poeg Juhan on surnud.

Andmed: EKL, Tallinn, 2000; P.Viiding ELU JA LUULE, Tallinn, 1963.

Loe lisaks...