Salme Masso (neiuna Liigand) (1909 – 1990) kodundusõpetaja, kokk ja telekokk

 Salme Masso (neiuna Liigand) (1909 – 1990) kodundusõpetaja, kokk ja  telekokk
 Sünd. 19.10.1909 Tartu
Surn. 05.08.1990 Tallinn
Salme sündis  Tartu tuntud koolitegelase  Oskar Liigand´i perre, tema ema Elisabet pärines talupidaja perest. Oskar Liigand oli huvitav isik, kes pärast 1905. aasta sündmusi mõisteti surma (valesüüdistuse alusel), see otsus tühistati, aga ta istus aasta vangis. Pärast seda ei tohtinud Eestis kooliõpetajana töötada ja läks Peterburi, kus töötas sealse eesti kooli juhatajana. Aastail 1911–1913 ja ka pärast seda töötas Tartus  POSTIMEHE toimetuses. Hiljem aga  Laenu- ja Hoiuühisuses .  Pärast Eesti iseseisvumist oli ta mitme Eesti Riigikogu liige. Ema  Elisabet  oli koduperenaine, aga siiski haritud, valdas saksa ja vene keelt. Salme Masso lõpetas Tartus Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi gümnaasiumi ja läks edasi õppima Kehtna kodumajanduskooli. See oli tänapäeva mõistes kutsekool ja nn pruutide kool; seal õpetati talutüdrukutele majapidamist. Salme Masso lõpetas selle cum laude ja lisaks pedagoogilised kursused ning ta jäeti sinnasamasse õpetajaks. Paar aastat hiljem asutati ka Tallinnas kodumajanduskool; Salme Masso kutsuti nüüd sinna õpetajaks. See kool oli Tallinnas Tõnismäel, uues arhitektuuriliselt silmapaistvas hoones. Enne II ilmasõda , 1935.a.,  ilmus tema esimene raamat  KODU KORRASHOID. Selles õpetati asju, mis tänapäeval on igapäevased, aga tollal olid uudsed – kodutöö korraldamist nõnda, et see võimalikult hõlpus ja vähe aeganõudev oleks. Arvatavasti tegutses see kool ka sõja ajal.  Teise maailmasõja eel kuulus Salme Masso 1940. aastal valitud Kodumajanduskotta.  Pärast sõda polnud kodumajandus uutele valitsejatele meelepärane (vene keeles pole isegi sõna „kodu“). Kodumajanduskoolist tehti Tallinna Ühiskondliku Toitlustamise Tehnikum, pärastpoole Kaubandustehnikum; neid nimetusi oli rohkemgi. Salme Masso oli seal õpetaja, vahepeal  ka õppealajuhataja.  Sõjajärgne aeg oli raske. Salme Masso kaks venda olid mobiliseeritud Saksa sõjaväkke. Neist üks lahkus koos perega 1944. aasta sügisel laeval MOERO, mis Läänemeres põhja lasti. Teine sattus vene vangilaagrisse, aga oskas sealt läände pääseda.  See kõik selgus hiljem.  Selline perekond – isa olnud Eesti Riigikogus, vennad Saksa sõjaväes – oleks olnud piisav põhjus Siberisse küüditamiseks.  Salme Masso oli abiellumisega saanud uue nime ja elas nüüd Tallinnas, noorpõlvekodust eemal ja nõuk. võim  ei märganud teda.  Salme Masso abikaasa suri 1948. aastal südamehaigusse ja sealtpeale jäi pere (kaks oma last, üks võõras laps, ema) ülalpidamine ainult Salme kanda. Tema  haridust loeti nõukogude ajal kooliõpetaja jaoks ebapiisavaks. Niisiis astus ta aastal 1954 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonda ja lõpetas selle – töö kõrvalt – aastal 1958 või 1959 cum laude.  Umbes 1956. aasta paiku, nn Hruštšovi sula ajal, andsid meediat käsutavad asutused korralduse pöörata tähelepanu ka inimeste olmele (mis varem oli täiesti tabuteema). Ajakirjad hakkasid avaldama selleteemalisi artikleid. Kuidagi leidsid nad üles Salme Masso; temalt telliti – ja tema kirjutas- hulga artikleid nii kodumajanduse kui ka toiduvalmistamise teemadel. Varsti tuli ka kirjastus (tollal oli Eestis vaid üks riiklik kirjastus, mille kõik avaldamisplaanid muide kinnitati Moskvas) mõttele anda välja selleteemalisi raamatuid, ja jälle pöörduti Salme Masso poole. Need teemad lisati ka koolide õppekavadesse; selleks oli vaja õpikuid – ja jälle paluti neid kirjutada Salme Massol. Ta oli ladusa väljendusviisiga; õpetajana harjunud ainet süstematiseerima ja selgelt esitama, ja kirjutamine oli talle hõlpus. Peale selle oli ta tähtaegade suhtes täpne, mis kirjastusele muidugi meeldis.  Nõnda avaldaki  Salme Masso kokku üle 30 raamatu. Nendest umbes 20 on kokaraamatud, ülejäänud käsitlevad peamiselt kodu korrastamist.  Raamatuid taheti palju ja Salme Masso ei jõudnud üksinda nii palju kirjutada. Siis kaasas ta kirjutamisele oma kolleege-õpetajaid. Nii on paljud tema raamatud mitme autoriga.  Salme Masso valdas keeli ja sai  tutvuda ka  oma eriala muukeelse materjaliga. Salme Masso  ise kodus iga päev toitu ei valmistanud. Küll aga armastas ta eksperimenteerida, ja huvitavamad retseptid püüdis ta ise läbi valmistada. Ka reisis ta palju – Nõukogude Liidu piires, nagu tollal võimalik oli; käis muuhulgas Ukrainas, Kaukaasias, Kesk-Aasias – ja tegi seal  ka erialaseid tähelepanekuid.  Nõukogude ajal avaldasid tema kokaraamatud ja esinemised telesaadetes suurt mõju Eesti köögi kujunemisele.
Umbes 1960. aastatel kutsuti Salme Masso tööle Tallinna Pedagoogilisse Instituuti, kus ta hakkas ette valmistama kodunduse õpetajaid. Seal ta töötas kuni pensionile jäämiseni. Salme Masso hukkus 5. augustil 1990 liiklusõnnetuses.
Salme Masso poeg Tiit Masso on tuntud ehitusinsener, minia aga arhitekt. Lapselaps Iivi Anna Masso on tuntud politoloog ja kolumnist.
Andmed: EE, Tallinn, 2000; www.tuglas.fi/salme_masso_elukäigust

 Loe lisaks...