Nigol (Nikolai) Andresen (1899- 1985) kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija, ühiskonnategelane.

Nigol (Nikolai) Andresen (1899- 1985) kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija, ühiskonnategelane.

Sünd. 02.oktoobril 1899 Haljala vallas
Surnud 24.veebruaril 1985 Tartus

Sündis Virumaal Vanamõia külas Väiketaluniku peres. Õppis Vanamõisa vallakoolis, Vihula koolis.Aastatel 1914-18 omandas Rakvere Õpetajate Seminaris eesti keele õpetaja kutse.
Astus kirjandusellu 1919. aastal (ajakirjas ODAMEES), 1920. aastate keskel kujunes üheks arvestatumaks ja produktiivsemaks noorema põlve kriitikuks, kelle töid avaldati ka soome, rootsi ja prantsuse perioodikas. Tema hinnangud põhinesid sotsiaalsetel väärtuskriteeriumidel, luuleanalüüsil ja rakendas nagu paljud teisedki noored kriitikud vene vormikoolkonna analüüsimetoodikat. Tema esteetiliste vaadete väljakujunemisel  etendas osa sotsialistlik maailmavaade, aga veelgi enam saksa ekspressionismi vahendusel omandatud kiindumus modernistlikesse kirjandussuundadesse, mille propageerijaks ta kujunes. Kirjanduskriitika kõrval kirjutas arvustusi ka teatri ja kujutava kunsti alalt. Tema roll kujunes 1920.aastate kultuurielus suureks ka tänu töötamisele mitmete Tallinna gümnaasiumide kirjandusõpetajana (Westholmi eragümnaasiumis aastatel 1923-1928). Luuletajana kasutas varjunime Ormi Arp, selle nime all avaldas ka luulekogu GLOOBUS (1927). Oli tuntud oma vasakpoolsete vaadete poolest, seda juba 1920-1930. aastatel; kuulus vaheaegadega mitmesse erinevasse sotsialistlikku organisatsiooni. Seoses sellega keelati tal 1932.aastal õpetajaameti pidamine. Toimetas ajakirju RÜNNAK (1928-1933) ja SOTSIALISTLIK VÕITLUS (1932-1934). Tegutses dramaturgina HOMMIKTEATRIS ja Tallinna TÖÖLISTEATRIS. Tõlkijana vahendas ilukirjandust (Maksim Gorki, Arnold Zweig, Ilja Ehrenburg, Ernst Toller, Elmer Diktonius) ja poliitilist kirjandust, sealhulgas Karl Marxi Kommunistliku Partei Manifest (1929), KAPITAL I (1936), Karl Marxi ja Friedrich Engels VALITUD TEOSED I-III (1937-1938). Peale 1940.aasta juunipööret läks ta koostööle nõukogude okupantidega, töötades kõrgetel nõukogude ametikohtadel Johannes Varese nukuvalitsuses (välisminister, hariduse rahvakomissar). Oli Eesti Kommunistliku Partei, Kirjanike Liidu ja PEN klubi liige. Nõukogude ajal lõpetas kõrgema parteikooli ja Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. 1950.aastal langes stalinlike repressioonide ohvriks viibides Siberis vangilaagris. Peale rehabiliteerimist 1955.aastal pühendus kirjandusajaloolasena Gustav Suitsu, Friedebert Tuglase ja teiste nooreestlaste loomingu uurimisele. Jäädes 1960.aastate vabavärsivaidluses noorte positsioonile, sai Andresen tagasi nii-öelda kirjandusliku guru positsiooni, mis oli talle omane ka 1920.aastatel. Valdas vene, saksa, prantsuse, soome ja mitmeid skandinaavia keeli.
Oli abielus Mihkel Martna tütrega. 

Andmed: EBL TÄIENDUSKÖIDE, Tallinn, 1940;  EKL, Tallinn, 2000;

 http://www.kirmus.ee/erni/autor/andr_b.html

Loe lisaks...