Jüri Sillart (1943 – 2011) filmilavastaja ja -operaator.

Kultuurilooline haud

U, AJ, 16A, 1-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Jüri Sillart 29.05.1943 10.09.2011 16.09.2011

Jüri Sillart (1943 – 2011) filmilavastaja ja -operaator.
29.05.1943 Tallinn
10.09.2011 Tallinn
Jüri Sillart sündis Tallinnas. 1961 lõpetas ta Tallinna 21. Keskkooli ja 1970 Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (ÜRKI) filmioperaatorina. 1970–1971 töötas Sillart operaatorina Eesti Telefilmis (lisaks kontsertfilmidele tegi palasid  AK-le), 1971–1994 operaator-lavastajana ja režissöörina Tallinnfilmis, hiljem oli vabakutseline ning 1997. aastast produtsent ja režissöör omaenda stuudios KAIRIIN OÜ. 1996. aastast oli Jüri Sillart õppejõud Tallinna Kunstiakadeemias ja 1997. aastast Tallinna Pedagoogikaülikoolis. 2004. aastast oli Sillart Tallinna Ülikooli Filmi ja video õppetooli juhataja professori ametis, alates 2006. aastast juhtis ta filmikunsti bakalaureuse- ja magistriõppekavasid Balti filmi- ja meediakoolis. 1980 nimetati Sillart Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks. 2001 pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. Jüri Sillart oli Euroopa Filmiakadeemia tegevliige 2008. aastast. Ta esindas Balti Filmi- ja Meediakooli rahvusvahelises filmikoolide organisatsioonis CILECT. Jüri Sillartil oli enam kui 40 aastat kogemust režissööri ja operaatorina. Ta oli 1970.-80. aastatel  üks huvitavamaid ja omapärasema kunstilise pildikirjaga operaatoreid, keda kõrvutati selliste kuulsustega nagu näiteks Tarkovski operaator Georg Rerberg. Ta jõudis operaatorina üles võtta 12 suurt mängufilmi, millest tuntumad ja hinnatumad olid SURMA HINDA KÜSI SURNUTELT (1977), HUKKUNUD ALPINISTI HOTELL (1979), METSKANNIKESED (1980), KARGE MERI (1981) ja NIPERNAADI (1983). Ta tegi ka mitmeid dok.filme, ajalukku läheb kindlasti unustamatu film küüditamisest ÄRATUS (1989).  1994 lavastas ta Vene Draamateatris August Kitzbergi näidendi LIBAHUNT. Jüri Sillart töötas kõigi oma aja tipplavastajatega nagu Grigori Kromanov, Kaljo Kiisk, Leida Laius, Arvo Kruusement.
Anne on rahvuslik vara -  ei väsinud õppejõud  Jüri Sillart kordamast nii riigiametnikele kui ka oma jüngritele. Tema pedagoogiline töö oli motiveeritud eelkõige missioonitundest. Temast 2015.a. valminud dok.filmis  JÜRI annavad noorte mõtted aimu, et Jüri Sillarti koolitatud põlvkond on pungumas digiajastu filminduse teovõimsaks tegijaks.
Jüri Sillart oli abielus dokumentaalfilmide režissööri ja stsenaristí Julia Guteva-Sillartiga.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; www.temuki.ee/numbers/2012/12/article5580.pdf

 Loe lisaks...