Tõnis Braks (1885 – 1966) ajakirjanik-följetonist, näite-ja lastekirjanik

Tõnis Braks (1885 – 1966) ajakirjanik-följetonist, näite-ja lastekirjanik
Sünd. 19.08.1885 Lihula v.
Surn. 20.10.1966 Tallinn
TB sündis Läänemaal Parivere külas põllutöölise pojana. Õppis 1895-98 Lihula v. Annuse koolis. Seejärel töötas peam. põllutöölisena. Oli ka  Lihula mõisa öövaht.1906.a-st alates hakkas saatma sõnumeid ajalehtedele, aastast 1911 ka lühiartikleid ja vesteid. A-il 1912-20 töötas Tallinnas töölisena Mayeri, Lutheri, Krulli jt. vabrikuis.  Ta oli 1913-14 Narva KIIRE, 1917 Tallinna ajal-de KIIR ja TÖÖLINE  ning ajak. TAPPER kaastööline. TB töötas ajakirjanikuna SOTSIAALDEMOKRAADI , PÄEVALEHE, KOMMUNISTI, RAHVA HÄÄLE ja TALURAHVALEHE toimetuses. Oli a-il 1951-54 poliitilistel põhjustel vangistatud.
Eesti vabariigi ajal avaldas TB  ca 2000  humoorikat vestet ja kriitilist päevakaja, lühiproosat ja luuletust Aruvälja Andrese, Heini jt pseudonüümide all. Heini nime all kirjutas autobiograafilise sugemetega jutte  Tallinna tööliste elust 1912-17. a-il, KOIDU EEL (1922), kirjeldas sakslaste julmusi 1918.a.-l näidendis OKUPATSIOON (1930). TB näidenditest tuntumad on külakomöödiad TANTSUPROFESSOR (1935),  KÕRGEM SEISUS (1937),  ARUVÄLJA TALUS (1940) ja 1905.a. sündmusi kajastav draama PUNASED PILVED (1937). Neid iselomustavad rahvapärane keel, mahlakas huumor, ühisk. teravus. Psühholoogiliselt on aga nad nõrgad. Omal ajal mängiti ta näidendeid väikelavadel ja maateatrites väga sageli. 
Lastele kirjutas muinasjutulise koega näidendi SALADUSTE SAAR  (1934).  Nõuk aja alguses, kui polnud eriti noorsookirjandust, olid populaarsed tema sotsiaalseid probleeme kajastavad noorsoojutud VÕITLUSVENNAD (1946) ja  PUNAOJA POISID (1947). TB kirjutas ka memuaare millest on katkeid ilmunud. TB oli terava sulega ajakirjanik, nõnda et kolleegid teda 80. juubelil isegi Eesti ajakirjanduse Nestoriks nimetasid.
TB hauda tähistas K.Laane fotodel betoonsen millesse müüritud väike valge marmortahvel. Nüüdseks on haual graniidist tahutud hauatähis.
Andmed: K.laane ERAARHIIV; EKL, Tallinn, 2000;

Loe lisaks...