Dagmar-Sarlia Normet (a-ni 1940 Rubinstein; a-l 1940–1945 Randa) kirjanik ja tõlkija

Kultuurilooline haud

U, KI2, 30, 1-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Dagmar Normet 13.02.1921 16.10.2008 23.10.2008

Dagmar-Sarlia Normet (a-ni 1940 Rubinstein; a-l 1940–1945 Randa) kirjanik ja tõlkija
Sünd. 13.02.1921 Tallinn
Surn. 16.10.2008 Tallinn
Dagmar sündis Tallinnas juristi tütrena. Õppis Tallinna 23. algkoolis, Saksa tütarlaste  gümnaasiumis ning Anna Tõrvand-Tellmanni ingl. kolledžis,  kust sai kaasa perfektse saksa, inglise ja vene keele oskuse. Ta alustas õpinguid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas kehal.kasvatuse osak-s. II ilmasõja puhkedes  evakueerus Dagmar  NSV Liidu tagalasse. Oli siin tootval tööl vabrikuis, õmblustöökojas ja põllumajanduses. Samal ajal õppis Uljanovski Pedagoogilises Instituudis vene keelt ja kirjandust, hiljem, a-il 1943- 1944, Moskvas Kehakultuuri Keskinstituudis. 1945. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse õpetajana. Tema peamised töökohad peale ülikooli olid Tartu KALEVIS  võimlemise ja rahvatantsu õpetaja, Tallinna kergetööstuse thn-i keh.kasv. juhataja, Tallinna kehakultuuritehnikumi keh.k-i  ajaloo lektor ja ped. praktika juhendaja, raadiovõimlemise juhataja, kehakultuuri instruktor  Tallinna pimedate kombinaadis ja ravikehakultuuri instruktor mitmes väikelasteasutuses. Alates 1956. aastast oli vabakutseline kirjanik. Dagmar Normeti looming on värvikas ja mitmekesine, see on kui naeratuste vikerkaar, millist pealkirja kannab üks ta lasteraamatuid. Ta on kirjutanud värsslugusid, muinasjutte, kuuldemänge, operetilibretosid ning koos Sandor Sterniga ka filmi  VALLATUD KURVID stsenaariumi. Tema esimene värsslugu oli MAALESÕIT (1948), järgnes ME EHITAME MAJA (1957). Ta avaldas rohkesti lasteraamatuid: DELFIINIA, mitu lugu UNE- MATI-śt, LÕVI JA LOHE,  KÜMME UST, NAERATUSTE VIKERKAAR jt. Kõigist neist õhkub erakordset fantaasiarikkust. Unustada ei saa ka Dagmari suurepäraseid tõlkeid saksa keelest, millest populaarseimaks sai lugejate seas Mira Lobe jutustus VANAEMA ÕUNAPUU OTSAS. Ka Dagmar Normeti enda raamatuid on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Ta on kirjutanud monogr. LO TUI (1973) ja koostanud  kogumiku ERNST IDLA- VÕLUR TALLINNAST(1991). On kirjutanud lastekodu elu kujutava näidendi VÖÖDILINE HOBUNE, aga ka mitmed lastenäidendid  nagu PAHUPIDIPOLKA, JUMPOVAARI jt, samuti nukunäidendeid.
Dagmar Normet oli huvitav inimene huvitava elulooga. Sellest saame ülevaate tema kahest raamatust AVANEVAD UKSED ja AINULT VÕTI TASKUS. Kolmandat meenutusteraamatut, mille kallal mõte juba töötas, ei jõudnud ta kahjuks enam kirjutada. Dagmar Normet oli daam selle sõna parimas mõttes. Ernst Idla võimlemisrühmast omandatu andis talle eluaegselt hea rühi ja kehahoiaku ning noorusliku reipuse. Ta oli karismaatiline isiksus, sõbralik ja hooliv, teisi ära kuulav ning alati oodatav kolleegide keskel. Samamoodi kõikjal, kus ta viibis, olgu loomemajades või kirjanduslikel lähetustel - ikka leidis ta uusi sõpru ja mõttekaaslasi.
Dagmar oli 1964 a-st ETÜ liige ja 1988.-st KL liige.
Dagmar Normet oli abielus a-il 1945-1960 helilooja  Leo Normetiga, nendel on tütar Haldi Normet ja poeg Ingo Normet.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000; D.Normet AVANEVAD UKSED.... AINULT VÕTI TASKUS, Tallinn, 2010;

 Loe lisaks....