Harald Roots (1905 – 1986) sõjaväelane, kapten

Harald Roots (1905 – 1986) sõjaväelane, kapten
Sünd. 01.08.1905 Kurna v.
Surn. 15.06.1986 Tallinn
Harald Roots sündis Harjumaal  Parasmäe külas talupidaja perekonnas.  Põhihariduse  omandas Tallinna linna algkoolis, Jaan Kirsipuu eragümnaasiumis ja  Westholmi eragümnaasiumis, lõpetades kaheksa aastaga üheksa klassi. 1922.a. astus 17 aastasena Sõjakooli mille suurtükiklassi lõpetas 1925 .a. nooremleitnandina.  Pärast kooli lõpetamist teenis 3 aastat merekindlustes Naissaarel rühma-ja sideülemana. 1932.a. lõpetas Kõrgema Sõjakooli. Pärast lõpetamist teenis käsundusohvitserina Merekindluste Staabis ja mitmel pool mujal. Kui Eesti Nõuk. Venemaa poolt okupeeriti siis pärast ENSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 06.08.1940, andis 17.08.1940 Nõukogude Liidu kaitse tollane rahvakomissar direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks.Nii sattus Harald Roots  Punaarmeesse olles 22. Korpuse 614 .suurtükiväepolgu staabiülem majori auastmes. Kapten  Harald Roots oli vastuoluline isiksus. Operatiivosakonna ülem kolonel A.Luts, kelle abi ta oli, süüdistas teda  reeturluses ja  koostöös võõrvõimudega. Enamik ohvitserkonnast seda ei uskunud, viidati isiklikele suhetele.  Argument oli,  et Harald Rootsi poleks ju siis arreteeritud.  Samal ajal on ka vastuargument: NKVD ja KGB üks reegleid oli, et end ammendanud informaator tuleb saata vangilaagrisse. Harald Rootsi ülekuulamisprotokollis  seisab tema enda sõnul: „Mina olin ainuke Sõjavägede staabi I osakonna liige, kes täies komplektis kõik Eesti sõjaväe sõjaplaanid ja operatiivdokumendid üle andis“.  Milleks selline avaldus, kui ta  tegelikult täitis Laidoneri korraldust? Harald Roots määrati 13.06.1941.a.  täienduskursustele Dzeržinski –nim. Sõjaväeakadeemia suvelaagrisse Vladimiri oblastis  Gorohhovetsis. Ta arreteeriti samas  28. juunil 1941, kuhu ta oli viidud koos teiste Eesti ohvitseridega ja saadeti koos 14 kõrgema Eesti ohvitseriga Norilskisse Lama vangilaagrisse sunnitööle. Tema süüdistuskokkuvõttes rõhutati, et ta võttis osa  1.12.1924 ülestõusu mahasurumisest,  suhtus vaenulikult Punaarmee sissetulemisse Eestisse ja  oli vastu nõu.võimu kehtestamisele Eestis.  Erinõupidamise otsusega mõisteti ta  8 aastaks  paranduslike tööde laagrisse.  Ta töötas Lamal peamiselt raamatupidajana, lahkus  sealt 1948.a.  vabanes vahi alt  Melkoje järve ääres 1949.a. juunikuus. Oli asumisel Norilskis kuni 1955 .a. juulini. 1955. a. suvel jättis ta jumalaga Norilskiga ja elas 7 aastat Lätis oma lätlannast abikaasa kodus Jelgavas. Alles 1962 sai ta elamisloa Tallinnasse, kus õemehe emal vabanes pärast allüüriliste väljakolimist üks tuba. Tallinnas hakkas ta kirjutama oma mälestusi. Tema mälestusteraamatu "Kui võitluseta murdus mõõk"esmatrükk ilmus 1993 Kanadas, 2. trükk  Eestis 2010. Koos teiste EV ohvitseridega N.Liidu orjalaagrisse saadetud major Harald  Roots kirjeldab täpselt ja huvitavalt vangide elamis- ja töötingimusi Norilski piirkonnas ja hiljem Venemaal vabaduseta "vaba mehena".
Andmed:  Ü.Uluots „Nad täitsid käsku“, Tallinn, 1999; H.Roots "Kui võitluseta murdus mõõk", Tartu, 2010;

 Loe lisaks....