Eugen Kelder (1925-1979)

 
    Eugen Kelder

 

Eugen Kelder (1925 – 1979) pianist
Sünd. 28.10.1925.a. Tartus
Surn. 21.04.1979.a. Tallinnas
 Lapsepõlve- ja kooliaastad möödusid Eugen Kelderil Petseris, kus tema isa oli arst. Algõpetuse klaverimängu alal saigi ta oma isalt Jaanilt.
Kohalikus Muusikakoolis õppis 1930-37, Tartus Adele Brosse klaveriklassis 1937-40. Pärast seda täiendas end maestro Bruno Luki käe all.
1944-49 oli Vanemuise teatris kontsertmeister. 1951. aastal arreteeriti ta KGB poolt ning veetis aastaid vanglas. 1956-59 oli ENSV Riikliku Filharmoonia ja 1961-66 Tallinna Riiklku Konservatooriumi kontsertmeister.
Aastail 1961-62 täiendas end Moskva konservatooriumis. 1963-66 töötas Tallinna Konservatooriumi üldklaverikateedris, alates 1966. aastast aga Tallinna Pedagoogilises Instituudis klaveriõpetajana.  Ta oli kõlatundlik poeet klahvidel, kes sai tuntuks peamiselt Georg Otsa klaverisaatjana, kuna ajast ja oludest tingituna puudusid tal võimalused oma ebatavalise ande täielikuks väljaarendamiseks ja rakendamiseks. Voldemar Kuslap meenutab  kohtumist Eugen Kelderiga pärast Georg Otsa surma 1975. a. Eugen Kelder oli traagilise saatusega mees, kes kindlasti oleks väärinud oma andele ka paremat rakendust kui olla pelgalt kontsertmeister ja üldklaveripedagoog.Tema karjäärile jättis jälje, et ta pidi 1950ndatel veetma aastaid represseerituna vanglas. (Ise oletas ta üheks põhjuseks, et 1960ndatel käis ta Moskvas konsulteerimas pianistide -korüfeede juures nagu H.Neuhaus ja E.Gilels, viimast peetakse 20.saj. säravamaks pianistiks) ........... Uskumatu, et nendelt õnnetutelt hooldamata pillidelt võisid niimoodi kõlada Liszti kuulsad PARAFRAASID! See oli ime. Nii orkestraalselt pole klaver ühegi pianisti sõrmede all kõlanud. Milline briljantne tehnika! ............ See oli suisa ime, millise väledusega Eugen Keldri vorstikesi meenutavad jämedad sõrmed- ta oli suurt kasvu mees- klaviatuuril liikusid. Suurepärane oli tema transponeerimisoskus, ta võis mängleva kergusega pool tooni, tooni, tertsi üles-alla transponeerida. See oli müstiline, väga vähestel pianistidel on selline imeline võime.
Rahvusliku ringhäälingu 70. sünnipäeva puhul andis Eesti Raadio välja CD-plaadi, millel eesti üks legendaarsemaid pianiste Eugen Kelder esitab Sergei Rahmaninovi muusikat. CD-plaadil on ka tema viimane avalik esinemine 1977. aasta 21. aprillil, kui pianist esitas koos ERSOga Neeme Järvi juhatusel Rahmaninovi Kolmanda klaverikontserdi D-moll op.30. Peale seda nimetas Neeme Järvi Eugen Keldrit Eesti pianistiks nr. 1! Plaadil on ka Sergei Rahmaninovi prelüüde. Helisalvestused on tehtud aastatel 1956 - 1977 ja pärinevad Eesti Raadio arhiivist, salvestused restaureeris helirezhissöör-restauraator Heino Pedusaar. Lõpliku viimistluse sai plaadimaterjal Soome Yleisradios rezhissöör Kari Hakala käe all. V.Rumessen meenutab teda kui pianisti kes armastas õpitut viimistleda, uut omandas vähem, repertuaar polnud väga suur. Ta oli pinist kes armastas nn romantilise stiili suurt pianismi olles natuurilt ja eneseväljnduse laadilt rohkem  klassik. Eugen Kelder oli  fanaatilise töövõimega pianist, harjutamine oli tal tugev sisemine vajadus hoolimata raskeimatestki tingimustest.
Eugen Kelder oli kolm korda abielus.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV;  Klassikaraadio 27.10.2010; http://www.muusika.ee/ansamblid/eugen-kelder.html;  V.Kuslap MINU MUINASLUGU MUUSIKAS, Tallinn, 2011;