Konstantin Nikolai Trankmann (1896 – 1990) polkovnik, NSVL sõjaveteran, VR II,3

Konstantin Nikolai Trankmann (1896 – 1990) polkovnik, NSVL sõjaveteran, VR II,3
Sünd. 01.01.1896 Peterburi kub.
Surn. 16.02.1990 Tallinn
Nikolai Trankmann sündis  Peterburi kubermangu Jamburgi maakonnas metsniku peres. Poiss tundis varakult huvi sõjanduse vastu ja astus Irkutski  sõjakooli mille lõpetas lipnikuna. Võttis osa I ilmasõjast ja ka Vabadussõjast. Kapten Nikolai Trankmann teenis pärast Vabadussõda Eesti sõjaväes 1. diviisi pioneerkompanii ülemana. Nikolai Trankmann oli  vastuoluline isiksus, tema  ohvitserikarjäär oli kirev. Vabadussõja ajal veebruaris 1919 mõistis välikohus ta väejooksu pärast kümneks aastaks sunnitööle ühes ohvitseri aukraadi äravõtmisega. Ent juba märtsis anti talle patud andeks ja ülendati ta vahvuse eest lipnikuks. Vabadussõjas teenis ta välja isegi Vabadusristi (II liigi 3. järk). See omistati temale sõjalise vahvuse eest mida ta näitas Pihkva rindel Torošino küla juures vaenlase suurtüki hõivamisel. Nikolai Trankmanni rahuaegse teenistuse ajal oli mitmeid korrarikkumisi – 1938.aastaks oli teda distsiplinaarkorras karistatud seitse korda ja kohtulikult kaks korda. Seda purjuspäi sõimlemise, väeosast loata lahkumise, öösiti kaartide mängimise ning võlgade tasumata jätmise pärast. Oma eluviisi tõttu muutus ta kergeks saagiks nõuk. vene luurele, kes pidas Nikolai Trankmanni eriti väärtuslikuks agendiks, kuna tal olid  laiad sidemed Eesti armee ohvitseride seas ning sõbralikud suhted Narva poliitilise politsei ülema Tamme ja I Eesti diviisi luureülema abiga.  Aastatel 1935-1937 ostsid venelased Nikolai Trankmannilt Eesti-Vene piiri Eesti kaitserajatiste plaanid, andmed Eesti vägede paiknemise ja manöövrite kohta, Eesti luureorganite struktuuri ja töötajate iseloomustused. NKVD säilinud luuretoimikute järgi värvati Nikolai Trankmann agent «Oneginiks» juba 1935. aastal, seega enne Polisinski kaasamist 1937. aasta suvel. Samade toimikute andmeil käis Nikolai Trankmann koguni kahel korral (1936 ja 1937) salaja Nõukogude Liidus, et pidada Vene luurega otseseid läbirääkimisi. Jõulukuul 1937 kukkus Nikolai Trankmann aga sisse ning anti järgmisel kevadel koos oma naisevennast sidemehe Adolf Polisinskiga sõjakohtu alla. Kuigi Nikolai Trankmann ei võtnud süüdistust kohtuski omaks, mõisteti talle ikkagi 20 aastat sunnitööd ühes õiguste kaotamisega. Vene võim vabastas Nikolai Trankmanni Patarei vanglast 1940. aasta 21. juunil,  temast sai kohe ka NKVD informatsioonibüroo kaastöötaja Eestis. Kättemaksuhimuline riigireetur aitas ilmselt ette valmistada Eesti ohvitserkonna hävitamist, samuti määrati just Nikolai  Trankmann ettevõtete natsionaliseerimiskomitee esimeheks Narvas. 1941. aastal astus Trankmann vabatahtlikult punaväkke , temast sai Narva polgu pataljonikomandör. 1942 astus ta komparteisse, vähem kui aasta hiljem oli alampolkovnik Nikolai Trankmann juba 27. laskurpolgu komandör. Pärast sõja algust 1941.aasta suvel paistis Trankmann silma hävituspataljoni staabiülemana, juhatades purustamist ja põletamisi Narvas ning Narva-Jõesuus. Olgu mainitud veel  sündmused 1944. septembris, mil üheks verisemaks ja võikamaks episoodiks Narva rindelt taganemise käigus kujunes Avinurme lahing. Eesti laskurkorpuse polkovniku Nikolai Trankmanni käsul lömastati tankidega maanteel liikunud voor, automaadivalangute ja granaatidega tapeti lahingu järel Avinurme kirikusse varjule viidud raskelt haavatud Eesti piirikaitse rügemendi sõdurid. Laudpõrandasse sööbinud veri, kuuliaugud istmepinkide seljatugedes ja granaadikillud kiriku seintes on veel nüüdki selgesti nähtavad. Oma tegevusega II Ilmasõjas  kinnitas Nikolai Trankmann oma nime ajalukku ebaeetilise sõjamehe võrdkujuna.
Sõjajärgseil aastail oli Nikolai Trankmann ENSV ehitusministri asetäitja, seejärel  kolhoosiehituse Peavalitsuse juhataja ning liha ja Piimatööstuse Ministeeriumi  kapitaalehituse Valitsuse juhataja. Peale pensionile siirdumist osales aktiivselt ühiskonnaelus ja sõjaveteranide tegevuses. Oma tegevuse eest II Maailmasõjas on teda autasustatud Punalipu, Punatähe jpt. Ordenite ja medalitega ja aukirjadega.
Nikolai Trankmann oli kaks korda abielus. Esimene naine oli Elsa Jäger, sellest ta lahutus 1924.a. 1925.a. abiellus ta baleriin Nadežda Tsõgankovaga. E.Kasak omis mälestusis arvabki, et Nikolai Trankmanni reeturitee algas selle abielu tõttu. Perre sündis tütar Inna, hilisem tuntud näitleja  ja teatripedagoog Inna Taarna, kes oli abielus Jüri Järvetiga, pärast aga Kaarel Karmiga. Abikaasa Nadežda Taarna oli lisaks koreograaf ja tantsupedagoog.
Andmed: ENE, 8 kd, Tallinn, 1976; I.Taarna VAATAN AJAS TAGASI, Tallinn, 2003; Valdo Kallion AVINURME LAHING. Wiking – Narva toimetised, Tartu, 1998; POSTIMEES,  sep./23, 2008; E.Kasak MÄLESTUSI, Tallinn, 2011; Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016; http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1663100; http://kultuur.elu.ee/ke494_varju.htm; http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/pokker-riigi-peale?id=68996195;http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=8205&Itemid=105&lang=en

 Loe lisaks...