Feliks Randel (a-ni 1936 Johansen, Johannsen)(1901 – 1977) kunstnik, muusik ja pedagoog

Feliks Randel (a-ni 1936 Johansen, Johannsen)(1901 - 1977) kunstnik, muusik ja pedagoog

Sünd. 01.07.1901 Valga

Surn. 10.02. 1977 Tallinn

Esimese maailmasõja ajal 1916. aastal siirdus F R  Penza kunstikooli õppima. Seal sügaval Venemaal, rohkem kui 600 kilomeetrit Moskvast eemal, algas ka Randeli kunstnikukarjäär, mis jätkus õpingutega PALLASES.F.R eluaegse sõbra skulptor J.Raudsepa poeg Jüri meenutab, et kui Randel vaevalt 15aastasena asus PENZAS 1916. aastal iseseisvalt kunsti õppima, oli tema "treeneriks" suvepuhkusel viibinud Ed. Ole. Treening oli viljakas, sest juba noorelt hea joonistusandega Feliks võeti esimesele kursusele kohe vastu. Ed. Ole on oma mälestustes jäädvustanud ka FR-i tagasipöördumise kodumaale 1918 aasta kevadel läbi Vene revolutsiooni ja kodusõja kaose. Reisiseltskonna noorim oli F R. Aasta hiljem oli ta Vabadussõjas Landeswehri vastu staabikirjutaja. Veel õppursõdurina jätkas ta kunstiõpinguid PALLASES. See oli ühtlasi tahtejõu ja eneseteostuse kool! Randel oli selle kooli üks esimesi õpilasi, pärast Vabadussõjas osalemist võttis ta kohe 1919. aastal nimekirjas koha sisse ning siis polnud enam tagasivaatamist. Kuigi Randel õppis PALLASES kõigest paar aastat (1919-1921), oli temas piisavalt annet ning oskust valida endale hea ja inspiratsiooni pakkuv seltskond, et tõusta 1920ndate keskpaigaks üheks jõulisemaks Kunstnikkude Rühma liikmeks. F R töötas 1922-1925 Väike-Maarja algkoolis ja gümnaasiumis joonistusõpetajana, hiljem ka Võrus ning just see periood oli Randelile kui maalikunstnikule kõige õnnelikum. Kubistina saavutas ta kohe oma loomingu kõrgtaseme (PÜHAPÄEV ja KONTSERT, mõlemad 1924), tookord valminud maalides pole kübetki provintslikkust. Paraku liikus kunstnik vähemalt maalijana sellelt saavutatud positsioonilt ainult allamäge. 1927. aastal reisib FR  koos sõbra Ed. Olega  Pariisi ja see reis oli oluline kunstniku elus ja kujunemises. Sügisest 1929 elas Randel Tallinnas ning töötas PÄEVALEHES kunstniku ja karikaturistina, hoolitsedes lehe kujundamise eest, joonistas lehele arvukalt illustratsioone. PÄEVALEHES avaldas Randel põhilise osa oma sõjaeelsetest karikatuuridest, kasutades pesudonüümi REDO. Oma kutsumuse kõrval oli noor Randel ka skulptor ja  muusik: ta oskas nii viiuli- kui flöödimängu. Kui Vabadussõda lõppes, andis pillimeheamet õpingute jätkamiseks lisateenistust. Stipendiume ei tuntud, elati napilt, aga oli oma riik, nii nagu seda oli ennustanud luuletaja Juhan Liiv. Eesti Kunstnikkude Rühma sünniloos osales kogu triumviraat (Randel, Ole, Raudsepp). Omariikluse algaastail 1923 registreeritud ühingu eesmärkidele, kunsti osale rahvuskultuuris ja tõekspidamistele jäädi truuks ka peale EKR likvideerimist 1940. aastal okupeeritud Eestis. Oktoobris 1944, pärast naasmist N. Liidu tagalast, pani Randel oma endises ateljees ja elukorteris üles esimese akvarellinäituse kodupinnal. See oli Narva, õieti see, mis Narvast oli alles jäänud. Randel oli esimene ja tõenäoliselt ainus kunstnik, kes dokumenteeris vahetult hävitatud linna. Kokkuvõtvalt võib tõdeda et FR -i varane looming keskendus eelkõige graafikale. Loomingu esimesel perioodil tundis huvi konstruktivismi- kubismi vastu, teisel perioodil pooldas realistlikumat laadi.1920-ndatel aastatel teatakse teda kubistlike figuuride maalijana. Randeli figuuridele on omane selge karakteersus ning karikatuurile sotsiaalkriitiline alatoon . Ta on peene huumoritajuga talletatud meile hulgaliselt kõigi elualade esindajate portreesid.
Peale II ilmasõda elas FR oma uues kodus Pääskülas, kuhu ta oli tulnud pärast pagendust Kunstihoonest. Totalitaarne võim ja F R -i , samuti skulptor J.Raudsepa vaimsus olid leppimatud.
Jäänud 1961. aastal pensionile, ei loobunud Randel maalimisest. Tema viimaste eluaastate looming oli pühendatud Pääsküla kodumajale ja selle ümbruse loodusele.

Andmed: http://www.haus.ee/?c=galerii-uudised&l=et&s=galerii&z=uudised&t=&id=217; http://www.epl.ee/news/kultuur/felix-randel-95.d?id=50728071 ; http://www.sirp.ee/archive/2001/03.08.01/Kunst/kunst1-4.html