Hugo Schüts (1900 – 1969) viiulikunstnik

Hugo Schüts (1900 - 1969) viiulikunstnik

Sünd. 23.05.1900 Tähtvere v.

Surn.  26.10.1969 Tallinn

Hugo Schüts sündis Tartumaal Tähtvere vallas. Isa oli põllumees kes tsaariajal piirivalvurina töötades omandas vene keele ja viiulimängu oskuse. Muusikalise äratuse saigi HS oma isalt. Näpunäiteid pillimänguks omandas Tartu viiuldajalt Aleksander Mahkatsilt kes oli ameti poolest treial. Kuueteistaastase noorukina läks HS 1918. aastal Petrogradi professor J. Nalbandjani juurde viiulit õppima. Esimene maailmasõda, segased ajad ja rahutused tõid ta peagi tagasi kodumaale. Konservatooriumi (1919.a Tallinna Kõrgem Muusikakool) lõpetas H 1928. aastal Sofia Lemba õpilasena. Algusest peale torkas HS silma loomupärase andekuse ja  ladusa esinemisega. Õpingute ajal tuli teenida elamisraha kohviku ja kinoansamblites mängimisega. HS mängis viiulit Tallinnas Gustavsoni kohvikus. 1936 ja 1939.a. täiendas ta end Pariisis professor J. Boucherit juures. 1939 a õnnestus tal ka Pariisi raadios esineda. Tema õppejõud, maailmakuulus J.Boucherit kiitis HS-I tooni kaasõpilasele  E.Turganile. Ja seda H S-I tooni kiitsid kõik, ka paljukuulnud helilooja E.Tubin ütles, et nii ilusat tooni kui HS-il pole ta kogu maailmas kuulnud. Ka konservatooriumi lõpetamisel mainiti teda  kui kõige anderikkamat.  Peale lõetamist mängis juhuslikel kontsertidel, kinodes ja kohvikuis. 1926.a. kutsuti ta vastse RAADIO RINGHÄÄLINGU  väikese ansambli juhiks. Esialgse kergema muusika  kõrval hakati üha rohkem mängima ka tõsisemat muusikat. 1929.a. kutsuti HS ESTONIA teatrisse kontsermeistri kohale.  1920-30 aastad olid viiuldajale kõige edukamad ja tegevusrohkemad. HS oli üks, kes aitas üles harida kammermuusika söötis põldu ja kes tegi väsimatult kasvatustööd et kasvatada tõsise muusika kuulajaid. Hugo Schüts oli tuntumaid ja hinnatumaid viiuldajaid. Muusikapedagoog E.Kõomägi kirjutas peale VANEMUISE aiakontserti et parim reprodutseerija on meil HS, kes oskab publikut võluda, kelle vooruseks oli mitte laitmatu tehnika  vaid südamesse tungiv kantileen ühes küpse tõlgitsusega, mis oma peenusega ja vabana välistest efektidest läheb südamesse. Oma šarmika ja artistliku võluga ning vahetu musitseerimisega oodati teda kõikjale. H S ei valinud esinemispaiku. Teatritöö kõrvalt esines ta nii sümfoonia-, kammer- kui ka salongesinemistel. 1935.a. andis ta esimese soolokontserdi ESTONIA  kontserdisaalis. Soolokavades figureeris välisautorite kõrval Artur Kapi, Heino Elleri, Artur Lemba, Eduard Oja, Evald Aava, Juhan Aaviku, Eugen Kapi, Johan Tamvergi, Gregor Heueri, Eduard Tubina looming. Partneriteks, kellega ta sageli soolokontserte kahasse tegi, olid Milvi Laid, Jenny Siimon, Artur Rinne, Martin Taras. HS -I võib nimetada r a h v a  kunstnikuks, kes ei hoidunud ülisügavmõtteliste kavadega  väljavalitute kitsasse ringi, talle valmistas rõõmu muusikat  kõikjal kõigiga jagada. Üks on kindel, temas hõõgus ehtne loominguline säde ja sellega ta sütitas ja võitis. Kõikjal, kus viibiti külalisetendustel, kiideti ESTONIA  kontsertmeistrit  HS-i. Väsimatu töömehe viimaseks etenduseks ESTONIA teatris oli Evald Aava ooper VIKERLASED.  Märkimist väärib tema pedagoogiline töö omaaegses Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja 21. keskkoolis. HS-le  annetati 1957.a. ENSV teenelise kunstniku aunimetus.
HS oli kütkestav ka inimesena: päikseline, köitev , hea usalduslik suhtleja ja vestleja. Ta oli härrasmees, kelles püsis vana ESTONIA esinduslik joon - käitumises ja korrektses riietuses. H S oli abielus revüütäht Mira Miraldaga ja tema teine abikaasa oli Alma Lesta kellega  neil oli kolm last, kes olid ka kõik muusikainimesed. Tema onupoeg oli Juhan  Sütiste ja vennatütar Tarsina Alango.

Andmed: U.Aulis HUGO SCHÜTS, Tallinn, 1985.; K.Laane ERAARHIIV