Alfred Mering (1903 - 1988) näitleja ja lavastaja.

   Alfred Mering (1903 - 1988) näitleja ja  lavastaja.

  Sünd. 26.08. 1903 Tallinn

  Surn. 24.04. 1988 Tallinn

  Oma raamatus meenutab A.Mering oma kasvuaega
  Tallinnas  vanaema Pauline  juures. Vanaema elas koos
  oma  õe Amaliega  Kaasani tänaval. Õhtul tuli Johansoni paberivabrikust töölt vanaema Pauline,
   lahke ja südamlik inimene kes armastas väga  saunas käia. AM isa suri
   varakult ja AM elas koos emaga Kohilas kus ema  töötas a/s KOIL paberivabrikus
   töödejuhatajana, sest ta valdas sksa keelt ja oli oskustööline.
   Esimene kokkupuude etendusega oli aga AM-il ikkagi Tallinnas kui  kuulus Truzzi tsirkus andis
   külalisetendusi Tallinnas Vene turul. Järgmine tõeline teatrielamus oli  1913 a. kui ta käis koos emaga ESTONIA-s  operett ÕNNEINGEL vaatamas.

Koolipõlv oli vaevaline ja katkestatud nagu ikka sõjaaegsetel lastel, selajal oli I maailmasõda ja hiljem Vabadussõda. Õppetööd alustas Kohila 5-kl. Ministeeriumikoolis. Edasi algas töömehetee. Isa vend onu  August viis poisi Tallinna Sadama Tehaste  suurtükitöökotta lukksepa-ametit õppima. Need õpingud lõppesid paraku  kiiresti ja  27.02 1920 oli AM jälle Kohilas ema juures. Peale sõda hakkas ka maal seltsielu tasakene  ärkama. AM-gi hakkas kohalikus kooris laulma  ja näitemängudes esinema.  Teist korda käis AM  emaga ESTONIAS  1920/21 hooaja mil  etendus ooper NÕIDKÜTT.  AM  elamus oli nii suur et ta ei saanud kohe oma muljetest rääkidagi.
Aasta hiljem kuulutati õpilaste vastuvõttu ESTONIA teatrikooli, sinna otsustas  ka  astuda Kohila sõprade julgustamisel ka  AM. Vastuvõtukomisjonis olid A.Lauter, K.Jungholz, A.Sällik ja E.Villmer. AM  võeti vastu. Paraku lõpetas  see kool varsti oma töö ja õpilased jäid teatri juurde statistidena. Statistina oli AM-l väga lai tööpõld,  lisaks operetile, ooperile  tuli kaasa lüüa ka  sõnalavastustes. 1922/23. astus AM- ESTONIA teatrikoori, siin oli tema abimeheks ja  esimeseks  õpetajaks laulu alal pr A.Kikas, hiljem õpetas teda Tenno Vironi kes oli koos Arderiga  Itaalias laulu õppinud. AM oli vahepeal  sõjaväes. Naastes astus 1924.a. Draamastuudio teatrikooli mille lõpetas 1927.a. Siin meenutab ta omapärast õpetajat  Paul  Seppa, kes tuli nõuk. Venest ja kelle  tunnid olid elavad ja täis pinget.  Meenutab H.Gleserit kes kohe võitis õpilaste armastuse ja usalduse.Edasi töötab vaheaegadega Viljandi UGALAS, siin tegi ka esimesed lavastused (oli ka teatrijuht).  1928/29 kutsuti teda taas Tallinna. Vahepeal töötas  Tartu VANEMUISES.1931.käis koos ESTONIA trupiga Pariisis ja  Berliinis. AM oli peale sõda taas Tallinna Draamateatris. !946 aastal viidi ta üle RAT ESTONIASSE . Töötas 1963-ni, siis oli pensionil ja  V.Panso kutsus ta  1967 aastal poole kohaga TRA DRAAMATEATRISSE. V.Panso ütleb  Meringu kohta, et teatriansamblis on alati rolle AM taolisele "vanale koomikule" ja truppi on alati vaja üht kindlat, tervet nn vana kooli eetikaga meest kes asemele astub kui noored mitmel põhjusel lihtsalt  "ära jäävad". AM on nõnda mitmel korral teatri päästnud. Tema "hõõguvaimad rollid" Panso meelest olid Tammsaare KAVAL-ANTS, Lutsu JOOSEP TOOTS ja Shaw DOOLITTLE muusikalises väljaandes. Kõiki osi ühendab AM karakterituuma  valdamine, kujude väline  eredus ja näitleja suurim lisaväärtus  - mängulust! Kõige kaalukam oli aga V.Panso meelest Meringu ainulaadne  vaist noorte annete avastamises ja kasvatamises. Tõesti, ka AM oma mälestustes mainib mitmel juhul suuri andeid isetegevuslavadel. Päris viimane AM  etendus oli  J.Viidingu POSTIMAJA kus mängis Võlurit. See oli näitleja 80.sünnipäeva  juubelietendus.1984.a. jäi täielikult pensionile kus andus aiatööle ja mälestuste kirjutamisele. V.P meenutas lõpuni AM tähelepanelikku, paljumõistvat  pilku. Ta kuulus nende sekka , kes palju rohkem näevad ja teevad, kui nad ütlevad. AM iseloomustatkse kui head  karakternäitlejat.A M tütar Mai Mering oli samuti näitleja  ja näitejuht.
AM üheks elumotoks oli: Nii teatrit kui ka näitlejat peab nägema oma  ajas - hiljem  pole sageli võimalik just seda  kõige olulisemat edasi anda.

Andmed: EE 14.kd, Tallinn, 2000; A.Mering ELU LUGU.TEATRIMÄLESTUSED. , Tallinn, 1986; V.Panso PORTREED MINUS JA MINU ÜMBER, Tallinn, 1975.