Georg Eduard Luiga (1866 – 1936) kirjanik ja ajakirjanik

Georg Eduard Luiga (1866 – 1936) kirjanik ja  ajakirjanik
Sünd. 27.02.1866 Valgjärve v.
Surn. 20.03.1936 Tallinn
GL sündis Võrumaal Valgjärve koolimajas õpetaja pojana. Isa oli väga vali ja puritaanlike vaadetega mees. Hariduse  omandas GL  Kanepi khk-koolis ja iseõppimisega. Töötas 1887-90 õpetajana Maramaal, 1891-95 Simbirski kub. Smorodino asunduses, 1895-1901 Tobolski kub.-s Omi asunduses. 1901 naases GL kodumaale ja asus tööle ajakirjanduse alale. Oli varem OLEVIKU toim. liige. Teotses RISTIRAHVA PÜHAPÄEVA LEHE ärijuhi-asjaajajana 1906.a.-ni. Siis oli ajalehe KOIT  vast.toimetaja. 1908 hakkas ajakirja EESTI KODU välja  andma. Tegutses Tallinna EESTI KIRJASTUSE ÜHISUSE asutamisel ja sai  mainitud ühingu poolt 1908. omandatud lehtede PÄEVALEHT, AEG, KOIT ja EESTI KODU vastutavaks toimetajaks. Tõusis järk-järgult silmapaistvaimaks ajakirjanikuks Eestis, avaldades arvukalt kirjutisi kodumaa poliitilise ja kultuurielu kohta. Ja seda väljaspool erakondlikku võitlust, kaitstes  üldrahvalikke seisukohti. Tema suurim teene on PÄEVALEHE  tehnilise külje arendamine moodsa ajalehe nõuete tasemele nõnda, et see kujunes loetavaimaks ja suurimaks ajaleheks Eestis (1908-1934). Debüteeris värssidega 15-aastaselt ajakirjas MEELEJAHUTAJA (1881), noorusluuletused ilmusid esimeses kogus LAULUD (1888), hilisemad luuletused on koondatud kogusse UUED LAULUD (1901). Luuletajana kuulub ühte ritta K.E. Söödi, G. Wulffi, Jakob Liivi jt 19. sajandi lõpu rahvalikult tundekeeleliste luuletajatega. Kirjanduslukku on G.L jäänud armastusluuletusega SEAL KUS RUKKIVÄLI LAGENDIKUL HELJUB..., mille aluseks on tuntud rootsi šlaagri BARNDOMSHEMMET eeskujul kirjutatud poeemid MÄLESTUSED ja PALVE (1888). Liidetuna üheks terviklikuks ballaadiks EHAVALGEL said need rahva seas ülipopulaarseteks, kandudes kladest kladesse on ballaad rahvaluulelisena edasi elanud ning levinud mitmete paralleelvariantidena. (4. jaanuaril 1896 oli GL luuletajanna Elise Aunile (naabritüdrukule Valgjärvelt) kirjutanud: «Kodu igatsusest ei tea mina midagi, ei mõtle ka mitte kodumaale tagasi minna...» Kuid aastad on teinud oma töö ning kolm aastakümmend hiljem on ka Luiga hakanud igatsema tagasi Valgjärve rukkiväljade vahele).
GL on avaldanud jutukesi muinaseestlaste elust MURUNEID (1886), üsnagi primitiivne.  Proosaloomingust peetakse paremaks eesti väljarändaiaid Poolas kujutav jutt OMAD VITSAD, kõige edukamaks aga lugusid Siberi-eestlaste elust  VÄGIVALLAMAAL (1912), viimases on julgelt näidatud tsaristlikku ebainimlikkust ja õiglusetust Siberi elanike kallal. On kirjutanud reisikirju Taanist ja Norrast, eesti asunike elust Kaukaasias ja Krimmis. Avaldas Mahtra s. osavõtnu A.Tertsiuse mälestused, on tõlkinud H. Ibseni näidendid KEISER JA KALILEALANE ning RAHVAVAENLANE (1928). GL kirjutas Eesti pol. ja maj. probleemide kohta ka  soome ja  saksak. ajakirjanduses. GL avadas teosed  MAAKERA ELULUGU (1907), EESTI-SAKSA VAHEKORD BALTIMAAL (1919), AGRARREFORMEN IN EESTI (1920), DIE  NEUE AGRARVERFASSUNG IN EESTI (1924).
PÄEVALEHT avaldas  1936.a. GL nekroloogi millest saame teada, et ta suri Linna Keskhaiglas ja teda jäid leinama abikaasa, kolm tütart ja poeg. Samas on avaldatud ka R.Kangro-Poole GL-le pühendatud  kirjutis, kus viimane rõhutas et GEL oli meheks  kasvanud raskes töös. GEL kalmule on endise dolomiidist hauatähise asemele uue vabariigi ajal graniitsammas rajatud.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EBL, Tartu, 1926-29/EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; EKL, Tallinn, 2000; A.Taska EESTI HÜMN, Tallinn, 1996; H.Runnel JÜRI VILMS MÄLESTUSTES, Tartu, 1998; K.Menning TEATRITEGU, Tartu, 2008; P.Pinna MINU ELUTEATER JA……; Tallinn1995; K.R.Pusta KEHRA METSAST…., Tallinn, 2010; A.Adson SIURU RAAMAT, Tallinn 2007; E.Tuglas TARTU PÄEVIK, Tallinn, 2008; jne.jne.; http://www.postimees.ee/2472849/toimetajast-georg-eduard-luigast-ja-rahvuslikust-laulust-lapsepolvekodu-mehest-kes-vaarib-malestuskivi

 Loe lisaks...