Tiit Kuusik(1911-1990)

Tiit Kuusiku haud

Tiit (Dietrich) Kuusik (1911 - 1990) laulja

Sünd. 11.09.1911 Pärnu
Surn. 15.08.1990 Tallinn

Sündinud Pärnus tisleriperekonnas.Töökas peres armastati laulu ja pillimängu. Isa meisterdas  ka muusikariistu ja on Peeter oli kohaliku kirikukoori hea laulja. TK hakkas III algkooli kooris oma kõrge hääle pärast nn "altot" laulma, kuni  häälemurdeni tüdrukute hulgas.. 1925.a. astus TK Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi. Siin tegeles ta muusikaga teadlikumalt, juhendajaks asjalik ja  haritud muusikaõpetaja H.Meri ja orkestrijuht G.David. Viimase käe all õppis TK viiulit, hiljem aga tšellot, mis kujunes TK meelisinstrumendiks. 1928. hakkas TK laulma ENDLA segakooris. Sellega pääses ta esimest korda laulupeole mis avaldas tohutut muljet.  Peale kooli lõpetamist tuli teha valik mida õppida. TK asutas lõpuklassis olles  koos koolivendadega viieliikmelise džässorkestri. Nad esinesid sageli ja  TK-l tuli tollase kombe kohaselt ka laulda. Siit algaski TK tee laulu juurde. Ta lõpetas güm-I 1930.a. TK täiendas enda laulu alal edasi kohaliku lauluõpetaja H.Rebase juures. 1931.a. aprillis toimus TK kui kunstlaulja debüüt Pärnus. 1932.a. aga puutus TK esmakordselt kokku teatrilavaga. ENDLAS lavastati  MONTEMARTRE´I  KANNIKEST ja TK-l  laulis seal vana tänavalauliku Parigi osa. TK-l puudus rambipalavik, see oli tingitud ta julgest, otsekohesest ja optimistlikust  iseloomust. Noort TK-d tõmbas üha rohkem laulmine.  Tallinnas X üldlaulupeo ajal käis visa noormees kuus korda A.Arderi ukse taga, et õppida laulu, lõpuks sai maestro juurde ja selle tulemusena  sai temast 1933.a. Tallinna Konservatooriumi kasvandik. 17.05. 1934 esines TK A.Arderi  õpilasõhtul ja esitas siin esmakordselt oma kuulsa Figaro aaria SEVILLA HABEMEAJAJAST. Menu oli ülisuur. Ühel kontsertreisil toimus ka TK   nimemuutus. Dietrichist sai Tiit ja ristiisaks oli Gustav Ernesaks. Õppeajal oli ka ränki tagasilööke, põhjuseks TK hääle suur tremolo. Visa ja töökas TK püüab sellest innukalt vabaneda. Üheks stiimuliks oli koos A. Arderiga "salajane" ettevalmistus 1938.a Viinis toimuvale rahvusvahelisele lauluvõistlusele. 1938.a lõpetas TK konservatooriumi.  ESTONIAL oli talle pakkuda  vaid koorilaulja töö. Appi tuli telegramm Viinist, milles kutsuti TK esinema rahvusvahelisele lauluvõistlusele.  See oli 1938. aasta suvel, T K tuli võitjaks. Ajalehed kirjutasid hea lavavälimusega eestlasest, kes suurepäraselt esitas Figaro aaria SEVILLA HABEMEAJAJASt,  tema mehisest, ühtlasest, kaunist, heleda kõlaga baritonist. TK sai hooajaks 1938/39 lepingu WIENERVOLKSOPERis. (NB!Tegemist on teise ooperiteatriga kui Wiener Staatsoper, kus laulab Anger. Volksoperis on palgal Annely Peebo.) TK debüüt oli seal Escamillo CARMENIS. Sõja ajal aastatel 1942-1943 laulis TK KASSELI riigiooperis. Pärast sõja puhkemist tuli TK Eestisse tagasi ja asus tööle ESTONIA  teatrisse, kus töötas 1988. aastani.TK oli Eesti kõigi aegade üks silmapaistvamaid baritone, kammerlaulu viljelejaid ja saksa lied'i ehk romantilise soololaulu esitajaid.  Tema suure ulatusega häälele olid iseloomulikud dramaatiline jõud, eeskujulik vokaaltehnika, sisenduslik energia ja varjundirikas kõla. TK lauluklassis on õppinud Eesti ooperi tipud Georg Ots, Aino Külvand, Ester Lepa, laulupedagoogid Raimond Alango ja Alice Roolaid.TK püsis lauljana kõrgvormis veel seitsmekümnendates eluaastateski, esinedes Estonia külalisetendustel nii Moskva Suures Teatris kui ka Stockholmis, Varssavis, Helsingis, Mexicos, Budapestis, Oslos jm. TK omas mitmeid tunnustusi, osales ka filmides. A-st 1993 tegutseb Estonia Seltsi juures lauluõppurite toetuseks temanimeline fond ning peetakse lauluvõistlusi. TK oli abielus Linda Pant´iga.

Andmed: H.Kõrvits TIIT KUUSIK, Tallinn, 1963; EE 14 kd, Tallinn, 2000; E.Pilliroog TIIT KUUSIK, Tallinn 1992;

Loe lisaks...