Olga Mikk-Krull-Vahtrik (1887 – 1980) ooperi-ja operetiprimadonna

Olga Mikk-Krull-Vahtrik (1887 - 1980) ooperi-ja operetiprimadonna
Sünd.15.05.1887 Tallinn
Surn. 21.07.1980 Tallinn
OM sündis Tallinnas maineka lukussepa ja sepa David Miku (valmistas mõnegi sepisristi Siselinna  kalmistule) ja Julie (oli kirjanik Bornhöhe õde ja E.Vilde täditütar) tütrena. Pere oli teatri- ja muusikalembene, isa mängis viiulit ja ema oli agar laulja ja näitleja eesti seltsides. Üldharidue omandas OM Tallinna linna tütarlaste-koolis 1901-05. Õppis  Th.Tedderi juures klaverimängu, hiljem K.Türnpu juures laulmist. Peab märkima, et OK kasvas väga vaimuerksas keskkonnas.  Laulmist õppis edasi  Peterburis E.Sarringu juures, a-st 1910 aga nn põhjamaade ööbiku,  Alma Fohströmi, juures. P.Pinna kutsel läks ESTONIASSE ja esines seal 1910-12a-ni operetinäitlejannana. Kurguhaiguse töttu lahkus ja oli viis aastat teatrist eemal. Vahepealset aega täitis õppimise (laulupedagoog L.Tiisiku juures) ja ka kontsertlauljana esinedes. 1919.a. asus uuesti ESTONIA lavale, olles 1918.a. alates laulnud ooperikooris. 1923.a lavastati ESTONIAS  AIDA. See oli teatrielu suursündmus, nimiosa laulis OM. T.Lemba kirjutas arvustuses, et lüüriko-dramaatiline sopraan OM esines nii vokaalselt kui ka lavaliselt suurepäraselt, hiilates oma  kõlavate kõrgete helidega, hurmas oma bel-cantoga. Lauljatar kehastas Aidat nii hästi et valitsus määras talle  preemia,  mille toel lauljanna sai end välismaal täiendada. 1921 viibis õppereisil Saksamaal ja 1923.a. Itaalias ja  Austrias. 1928.a. tähistas ESTONIA  teater OM-Ki 15 aastast lavajuubelit Ch Gounod´ooperiga ROMEO JA JULIA. Sel päeval meenutati lauljatari säravaid osatäitmisi ESTONIAS, Margarethet FAUSTIS,  AIDAT, TOSCAT, CHIO-CHIO-SAN´I, Elinat O.Merikanto ELINAS, Marenkat Smetana MÜÜDUD MÕRSJAS, Liisat PADAEMANDAS jt.  Leiti üksmeelselt et OM-K on olnud ESTONIA  teatri üks kandvatest peajõududest ilma kelleta poleks suudetud  etendada  nimetatud raskeid ja olulisi ooperirolle.  1932.a . lahkus OM teatrist, olles vaid 45 aastane ja oma loomevõimete tipus. Selleks sundisid teda teatris nii tavalised intriigid. 1933.a toimus lahkumisetendus  milleks oli Gounod´FAUST. OM oli suurepärane  Margarethe FAUSTIS,  ta lõi kriitikute arvates tüüpilise Goethe Gretcheni, mis avaldus kostüümis, näoilmes, hääletoonis. Ta oli elav, koketne, samal ajal vooruslik, vaimustav ja pühaduseni puhas neiu. OM ei lõpetanud teatritööd kohe, ta esines teatris nn punktitasu alusel veel viis aastat. 1938.a. laulis ta oma 50 juubeli puhul  Liisat PADAEMANDAS. Peale  etendust toimus suurejooneline  austamistseremoonia ja OM-Kle määrati pension. 1940.a naases ta teatrisse, algul kostüümilattu, hiljem raamatukokku. 1945. a-st  töötas OM ESTONIAS ooperietteütlejana. 1958.a. määrati lauljatarile personaalpension. OM oli esinenud 25 operetis ja 34 ooperis. Lisaks  sellele veel vokaalsümfoonilistes suurvormides :A.Rombergi KELLALAUL, Haydni LOOMINE, Berliozi FAUSTI NEEDMINE jt. Üsna eakana kirjutas OM 1972.a. oma memuaarid MINU ELU MUUSIKARADADEL. Tema jälgis teatrielu  oma elu lõpuni ja seepärast on ta raamat oma  aja teatrielu tõene kirjeldus, tema huvi ja kontaktid lubasid tal anda tõese pildi ajastust ja vaimust. Ta on kohati väga  avameelne, aga omi iseloomustusi põhjendab ta  asjatundlikult ja kaalukalt. Iialgi ei halvusta ega  alahinda ta omi kolleege.
 OM-K esines kontsertlauljana Riias, Helsingis, Stokholmis
1911 naitus OM ajakirjanik P.Olak´iga. 1923.a. lahutas ja 1924.a. abiellus helikunstniku A.Krulliga.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EBL, Tartu,1926/29; ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981;