Konstantin Türnpu(1865-1927)

Konstantin Türnpu haud

Konstantin Jakob  Türnpu (1864 -1927) helilooja, organist ja koorijuht

Sünd.13.08.1865 Klooga mõis
Surn.16.04.1927 Tallinn
KT sündis Klooga mõisa meieri peres. Juba enne kooli armastas ta mängida viiulit, mille isa oli talle ostnud. K T õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. Kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist 1884. aastal LOOTUSE seltsi meeskoori juhiks. Kaks aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega. Aastail 1886-1891 õppis  KT Peterburi konservatooriumis ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas end aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal ( seda ala  Peterburis polnud). Õppereise Saksamaale tegi KT hiljemgi. KT sai koha Niguliste kirikusse organistiks ja saksa gümnaasiumi lauluõpetajaks. Mõne aja pärast hakkas K.Türnpu juhatama ka Niguliste segakoori ja saksa meeskoori "Revalier Liedertafel".
K T loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud. Ehkki ta oli õppinud ka kompositsiooni, piirdus ta enesekriitilise inimesena valdavalt koorilauludega, ka ei üritanud luua suurvorme. K T loometee jaguneb kahte selgelt eristuvasse perioodi. Varasem looming kuulub helilooja noorpõlve. Neist lauludest ta ise hiljem enam eriti ei hoolinud (T M S esitas üksnes "Kuldrannakest"). Esimesel perioodil kirjutatud laulud on enamasti lüürilised, lihtsakoelise saksa kooristiili mõjutustega (ka saksakeelsed) salmilaulud.
Türnpu teine, küps periood, algab 1916. aastast, mil ta asus tööle Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhina. Ta võttis TMS-I repertuaari eesti ja välismaa klassikute parimaid teoseid, eriti armastas ta soome komponistide kooriloomingut. Küpses loomingus on dramaatilisi ja kontrastiderohkeid isamaalaule. Nende tekste valis Türnpu enamasti eesti ärkamisaegsete poeetide nagu Koidula, Jakobsoni ja Reinvaldi luulest. Siia kuulub mitmeid meistriteoseid nagu MU ISAMAA NAD OLID MATNUD (L. Koidula), PRIIUSE HOMMIKUL (M. Heiberg), MEIL AIAÄÄRNE TÄNAVAS (L. Koidula), MULL´LAPSEPÕLVES RÄÄKIS (C. R. Jakobson).Täiesti teistsugused on sama perioodi loodustemaatilised laulud. Ridala enamasti impressionistlik luule on saanud Türnpult õrna rüü, näiteks TALVINE ÕHTU, KEVADE TUNNE. Viimane on meeskooride meelisrepertuaari kuulunud alates trükis ilmumisest 1919. aastal. Väga populaarne laul LAHKUDES sai menukaks siis, kui T.Vettik oli laulule loonud uued sõnad ("Nüüd ajaratas ringi käin'd", trükitud 1934. a.). Türnpu tundis suurepäraselt koori, selle häälerühmade värvivõimalusi ning oskas neid teadmisi oma loomingus efektselt kasutada. Eriti loodustemaatilistes lauludes on ta kasutanud tolle aja kohta uudseid harmooniavahendeid. Niisugust tundesügavust, jõulist dramatismi, puhast lüürikat, teksti ja muusika tihedat seost nagu tema parimates töödes, leidub vähestel eesti heliloojatel. Sellist kooritundmist ja koorivahendite kasutamise oskust polnud aga ühelgi meie varasematest heliloojatest. Maestro oskas lauljaid oma temperamendiga sütitada. 1921.a. organiseeriti KT initsiatiivil Eesti Lauljate Liit. Kutseline muusik ja tunnustatud dirigent seisis üldjuhtide puldis Pärnu laulupeol 1901.a., V, VI ja VIII üldlaulupeol. Ta tõi laulupidudele kaasa professionaalse nõudlikkuse. KT oli inimesena väga enesekindel, väga  autoriteetne, pisut saksik. Põdes tuberkuloosi millesse suri. Maeti Kopli  kalmistule. Kui see kalmistu nõuk. korra ajal hävitati, maeti K.Türnpu 1950.a. -te alguses ümber Metsakalmistule. Tema hauamonument (kujur J.Raudsepp) asetati Kloogale kodutalu parki.

Andmed: A.Vahter KONST. TÜRNPU, Tallinn, 2003; http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/turnpu/elu.htm; http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/turnpu/looming.htm

Loe lisaks...