Harald Nõmmik (1906 – 1976) spordiajakirjanik

Harald Nõmmik (1906 – 1976) spordiajakirjanik
Sünd. 01.10.1906 Albu v.
Surn. 08.12.1976 Tallinn
Harald Nõmmik sündis ja kasvas Järvamaal. Õppis Jaan Kirsipuu erakk-s ja Gustav Adolfi gümn-s. Harrastas koolipõlves kergejõustikku ja mängis jalgpalli. Kuulus ÜENÜTO-sse, oli ÜENÜ juhatuse liige, 1933 EEESTI KÄSIPALLI LIIDU  sekretäri abi. Töötas a-st 1926 ajakirjanikuna: 1933–1940 oli RAHVALEHE spordiosakonna toimetaja (osales 1936 Tallinna–Berliini tähesõidul).  A-il 1942–1944 teotses ta  Eesti Omavalitsuse väljaande EESTI SÕNA juures,  mis oli kandvaimaks leheks Saksa okupatsiooni ajal. Selle toimetuses oli 1942. aastal tööd leidnud Aadu Adari, toona 38aastane üsna paksude klaasidega prillide kandja. Peatselt sai ta sinna abiliseks 1941.a. Venemaale küüditamisest pääsenud Harald Nõmmik, kellega kahekesi püütigi spordiajakirjaniku staatust ülal hoida. Sõda käis Eestist teist korda üle. Taas kehtestati nõukogude võim ja ajakirjandus tegi järjekordse kannapöörde. Spordiosakondi toimetuste koosseisus esialgu polnud. Venemaalt naasnud Heino Mikkin, Vladimir Raudsepp ja Karl Laas, kodumaal sõja üle elanud Aadu Adari ja Harald Nõmmik, aga ka mitmed teised sporti kiindunud ajakirjanduses olijad asusid ajalehtede spordirubriike korraldama. Eelkõige Tallinnas. Kõige suurem ja üllatavam sündmus spordihuvilistele oli siiski väga nobe ajakirja KEHAKULTUUR esimese sõjajärgse numbri ilmumine - juba novembris 1944. Ajakirja toimetas odaviskajana tuntud Friedrich Issak, tegevtoimetaja oli Aadu Adari. Harald Nõmmik püüdis samuti kaastööd teha, kuid vahistati peatselt ja kadus mitmeks aastaks. Kaadripoliitika oli karm. Paljude ankeetandmed loeti ajakirjandustööks sobimatuks. Enne kui Adari taanduma sunniti, ilmus tema õhutusel ja kaastegevusel mahukas KEHAKULTUURLASE aastaraamat. See ilmus veel järgmiselgi aastal, siis saabus mõne-aastane paus. Kuid idee jäi püsima ja aastaraamat ilmus taas. Ja ilmub tänapäevani. 1949. aastal vabanes Harald Nõmmik «parandavast» töölaagrist ning Friedrich Issakul oli julgust ta tööle võtta.  Harald Nõmmik töötas a-il 1949-1951 KEHAKULTUURI juures.  Ent kompartei kurikuulus kaheksas pleenum pühkis peaaegu kõik vanad kirjaoskajad põlu alla, taas mängiti auti ka Harald Nõmmik. Issaku asemele määrati peatoimetajaks Juhan Mandre. A-il 1955–1959 oli Harald Nõmmik  juba  NOORTE HÄÄLE kaastööline. 1963–1976 töötas Harald  KALEVI MOTOKLUBIS. Tegutses kergejõustiku-, mootorrattaspordi- ja kartingukohtunikuna. 1933–1940 TALLINNA SPORDIPRESSI KLUBI  liige, 1957 SPORDIAJAKIRJANIKE sektsiooni asutajaliige ja a-st 1958 AJAKIRJANIKE LIIDU liige. Heideti NL-i spordis rkl salaprofessionalismi paljastava artikli eest AJAKIRJANIKE LIIDUST välja.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001/2011;