August Alle(1890-1952)

August Alle haud. 

August Alle   (1980 -1952) luuletaja, följetonist, publitsist

Sündinud 31.augustil 1890 Viljandis
Surnud 08.juulil 1952 Tallinnas
Sündis Viljandis ehitusettevõtja, (ka kivilõhkuja) pojana. Õppis Viljandi linna elementaarkoolis (õigeusu) ja Narva 4-klassilises linnakoolis. Töötas suurtaludes karjapoisina, kivilõhkuja ja  Kreenhholmi tehases abitöölisena, šveitserina ja muudel töödel. Tegi apteekrieksami ja töötas Venemaal apteekides. Omandas keskhariduse Vilnos ja tegutses Poolamaal, hiljem Saraatovis  koduõpetajana. Aastatel 1915-18 õppis Saraatovi Ülikoolis arstiteadust. 1918.aastal naases Eestisse, kus tegutses ajakirjanikuna, ametnikuna ja lektorina. Aastatel 1922-28/1934-37 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Töötas vandeadvokaadi abina. Oli kunstiühingu PALLAS liige, Eesti Kunstnike Liidu liige. Kuulus LOOMINGU toimetusse. Peale Eesti okupeerimist 1940.aastal, toetas Eesti sovetiseerimist, oli haridusministeeriumis teaduse- ja kunstiosakonna nõunik, tegutses autorikaitses, kuulus Kunstnike Liidu loomistoimkonda, tegutses ajakirja VIISNURK juures. 1941.aastal siirdus Nõukogude Liitu, 1942.aastal astus NLKP-sse. Naases Eestisse 1944.aastal. Oli aastatel 1945-46 Eesti NSV kohtuministri asetäitja, 1946-52 LOOMINGU toimetaja ja Kunstnike Liidu luulekonsultant. Esimene luuletus ilmus 1911.aastal. 1918.aastal oli lähedane SIURU rühmitusele. Aastatel 1921-22 võttis aktiivselt osa radikaalsete ajakirjade MURRANG ja TARAPITA väljaandmisest ja omandas skandaalse kirjaniku kuulsuse nii suuliste kui kirjalike  esinemistega. Tema kirjanduslik areng oli aeglane, ta pole  eriti viljakas olnud. Oma varasemas luulekogus ÜKSINDUSE SAARTELE (1918) huvitub ta vanadest kultuurimaadest ja olevikust oma vastuolude ja võitlusega. Mainimisväärne on luuletus EESTI PASTORAAL. Murrangulise tähtsusega oli luulekogu CARMINA BARBATA 1921.aastal. Tema tugevaim värsikogu on KARMID RÜTMID (1934). Publitsistina ja kriitikuna jätkas tegevust perioodikas. Tõlkis mitmeid Poola autoreid. Ta värsse tõlgiti Nõukogude Liidu rahvaste keeltesse, aga samuti saksa, ungari, soome ja vene keelde.
Andmed: : EBL, Tartu, 1926-29; EBL täiendusköide, Tallinn, 1940;  EKL, Tallinn, 2000; A.Kallas MU SAATUSE MAA, Tallinn, 2012; K.Laitinen AINO KALLAS, Tallinn, 1997; EKA IV kd 1 ja 2 rmt, Tallinn,1969.a. 1981/84.a.; EKA V kd1 ja 2 rmt., Tallinn, 1987/1991.a.;

Loe lisaks...