Rein (Reino) Aren (1927 –1990) näitleja

Rein (Reino) Aren (1927 -1990) näitleja

Sündis 25.detsembril 1927 Tartus
Surnud 16.mail 1990 Tallinnas
Lapsepõlv ja noorus möödusid Tartus raudteelasest isa ja lastekasvatajast ema kolmelapselises perekonnas. Peres oli vanuselt keskmine õde Eda (abiellumisel Pakk, kes oli hiljem Tartus tuntud hambaarst) ja noorem vend Väino (näitleja ja tantsija). Õppis aastatel 1942-46 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (PALLASE järglane) skulptuuri, kus ta oli Anton Starkopfi üks lemmikõpilasi. Õpingud jäid pooleli, kuna huvitus teatrist rohkem. Oli VANEMUISES koorilauljaks, 40ndate lõpul aga laulis HAVAI LILLES isegi juba sooloosa. Ta jäi silma Ida Urbelile ja tantsis mõnda aega balletti. Oli ka hea sportlane,  40ndate lõpul - 50ndate algul oli üks Eesti paremaid jalgpalli väravavahte. Tema spordikarjääri lõpetas tõsine kopsuhaigus. Edasi õppis aastatel  1949-51 GITIS-e Eesti studios. GITIS-ki jäi lõpetamata, sest takistuseks olid haigus ja muudki elumured, esmajoones tutvumine oma tulevase naisega. Oli aastast 1950 abielus näitlejanna Jelena Blinovaga. Vaatamata katkenud haridusele võeti ta Tallinnas kohe DRAAMATEATRISSE ning sinna jäi ta vahepealset väikest pausi arvestamata elu lõpuni, oli aastatel 1951-72 ja 1979-90 Eesti DRAAMATEATRI-i ning 1973-79 Eesti NSV Riikliku VENE DRAAMATEATRI näitleja.
Ta ei juurelnud  kaua osa kallal, ta toetus oma eksimatule intuitsioonile ja asus tööle. Temal oli imposantne lavavälimus ja eriti mängisid tema rollides kaasa ta silmad. Esimene roll oli Talistvere Jaen TUULISES RANNAS. Ta lõi mitmeid väga eripalgelisi suurrolle nagu Ibseni PEER GYNTIS, kus mängis Peeri rolli kahasse Ants Eskolaga, ei matkinud ta suurmeistrit mitte millegagi. Ligemale sadakonna rolli hulgas mainigem veel Paralepa osa Tammsaare PANKROTIS, Margus (Kitzbergi LIBAHUNT), Pablo (Hemingway ja Tsermenjovi KELLELE LÜÜAKSE....), Jakob, Leonti Viin (Kruusvalli PILVEDE VÄRVID ja VAIKUSE VALLAMAJA), Slopasev (Tammsaare ja Mikiveri ARMASTUS ja SURM) jpt. Mänginud rohkem kui 30 filmis („Jahid merel", 1955, „Vallatud kurvid", 1959, „Jäljed", 1963, „Indrek", 1975, kõikTALLINFILM; „Punane telk", 1969, MOSFILM; „Ystävät, toverit", 1990, (SOOME -ROOTSI), paljudes kuuldemängudes („Tasuja", 1958, „Boriss Godunov", 1987) ja telelavastustes („Kolm rubiini", 1978, „Viimane suvi", 1987). Ta on esinenud näitustel oma maalide ja joonistustega. Vene Draamateater käis tihti Venemaal ning sellest ajast on säilinud hulk tema maale Venemaa kuulsa «kuldse ringi» kirikutest ja maastikest. Ta oli juba lapsena väga andekas joonistaja. Oma aja kaasaegseist  kirjanikest armastas Arbuzovit ja Rozovit. On Eesti NSV teeneline kunstnik aastast 1966, Eesti NSV rahvakunstnik aastast 1982. Tema hilisemat elu mõjutas ülemäärane alkoholilembus, millist varem polnud ette tulnud kogu Arenite suguvõsas. Filmivõtetel oldi tema joobe tõttu sunnitud ära jätma koguni terveid võttepäevi, teatris degradeeriti tippnäitleja viinalembuse tõttu vahepeal koguni lavatööliseks. Tal on poeg Viktor, kellel on kaks tütart.

Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; Õ.Orav REIN  AREN, Tallinn, 2008; ENSV tnl. kunstnik REIN AREN, Tallinn, 1969; K.Kask EESTI NÕUK. TEATER 1940-65, Tallinn, 1987; http://kes-kus.ee/vendade-saatus; ttp://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aren_rein1

Loe lähemalt...