Christofor Vink (1878 –1972) ülempreester
Vaimulik
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Andres Leetmaa | 22.10.1952 | 21.09.2000 | |
Liia Leetmaa | 16.07.1924 | 05.10.2004 | |
S.S.P.Laps Leetmaa | |||
Leonilla Puu | 21.11.1991 | ||
Christofor Vink | 10.12.1878 | 04.04.1972 | 10.04.1972 |
Ksenia Vink | 29.04.1946 | ||
Maria Vink | 20.04.1934 |
Christofor Vink (1878 –1972) ülempreester
Sünd. 10.12.1878 Sangaste v.
Surn. 04.04.1972 Tallinn
Christofor Vink sündis Tartumaal. Nagu paljud Eestimaa poisid asus temagi õppima Riia Vaimulikku Seminari, mille ta 1901. a lõpetas. Teenis vaimulikuna Narva Kreenhomi tehase kirikus. 1908.a. pühitseti Riias diakoniks, hiljem preestriks. Teenis vaimulikuna Uus-Virtsu kirikus a-il 1908-1911, siis aga Kuremäe Pühtitsa nunnakloostris a-il 1911-1917/1919. Evakueerus Venemaale Jaroslavli koos nunnadega. 1921.a. opteerus Eestisse. ( Teiste allikate järgi opteerus Eestisse 1922).Teenis a-il 1921 – 1922 Kuremäe Pühtitsa nunnakloostris. A-il 1922- 1940 teenis preestrina Tallinnas Nõmmel Johannese- Peamaharaiumise (Joanno-Predtetšenski) kirikus, olles ka selle kiriku ehitaja-rajaja. Krunt õigeusukirikule oli saadud Nõmme rajajalt von Glehnilt juba 1912.a., aga sõda lükkas ehitustööd edasi. Raha koguti annetustena koguduselt, mis oli väiksearvuline. Kiriku arhitekt oli tuntud arhitekt Aleksander Vladovsky. Esimene vahesein toodi Kalamajas sõjaväe likvideeritud kirikust. 1939.a. asendati see Paldiski õigeusu kirikust äratoodud vaheseinaga. Kiriku ristid õnnistati 1923.a., hoone ise sama aasta oktoobris. Kiriku kogudus oli tolajal segakogudus, kolmel pühapäeval oli teenistus vene keeles, ühel pühapäeval eesti keeles. Väiksearvuline kogudus ei võimaldanud õpetajal äraelamist. Kõrvalteenistust tuli preester Cristofor Vink`il otsida kooliõpetaja ametit pidades. Ta õpetas Hiiu algkoolis ja Vene Eraalgkoolis. Siin aitasid teda laiad teadmised ja haridus: usuõpetus, kreeka ja ladina keel, eriti aga muusika. Muusika saatis preester Christofor Vinki terve elu. Preestri enda lapsed kasvasid üles muusikakeskkonnas. Üks ta tütardest oli nimekas baleriin, Lia Vink-Leetmaa. Christofor Vink teenis a-il 1941-1942 Al.Nevki kalmistul asuvas samanimelises abikirikus (purustati 1944.a. nõukogude pommirünnakus). A-il 1942 – 1946 teenis ta taas Nõmmel Johannese- Peamaharaiumise (Joanno-Predtetšenski) kirikus. Oli Sinodi liige a-il 1935- 1936 ja 1942 – 1945. 1960. aastal siirdus pensionile. Christofor Vink oli ka suur õigeusu laulu ja muusika populariseerija. Ta õpetas Tallinna konservatooriumis kirikumuusika klassis vaimulikule erialale siirdujaid a-il 1937 – 1940. Preester Vink oli ka Harjumaa praost. Teda autasustati Piiskop Platoni mälestusmärgiga ja Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgiga. Peale II Ilmasõda annetas õigeusu kirik temale oma Püha Vladimiri ordeni. Preester Christofor Vink oli kõrge eani mõtteerk . 1951.a. ilmus temalt „Õigeusu kiriku põhiviiside noodiraamat“. Nõmme kirikuga oli ta seotud surmani. Tama matusetalitust juhatas tollane metropoliliit Aleksius II – mees, kelle preester Christofor Vink oli omal ajal ristinud.
Andmed: Kornelius „Svjatoi pravednõi…., Tallinn, 2011; L. Lõhmus Nõmme Sõnumid, 07.12.2018;