Christofor Vink (1878 –1972) ülempreester

Vaimulik

Kultuurilooline haud

A, AN I-5, 12-14, 8-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Andres Leetmaa 22.10.1952 21.09.2000
Liia Leetmaa 16.07.1924 05.10.2004
S.S.P.Laps Leetmaa
Leonilla Puu 21.11.1991
Christofor Vink 10.12.1878 04.04.1972 10.04.1972
Ksenia Vink 29.04.1946
Maria Vink 20.04.1934

Christofor Vink (1878 –1972) ülempreester
Sünd. 10.12.1878 Sangaste v.
Surn. 04.04.1972 Tallinn
Christofor Vink sündis  Tartumaal. Nagu paljud Eestimaa  poisid asus temagi õppima Riia Vaimulikku Seminari,  mille ta 1901. a lõpetas. Teenis vaimulikuna Narva Kreenhomi tehase kirikus. 1908.a. pühitseti Riias diakoniks, hiljem preestriks. Teenis vaimulikuna Uus-Virtsu kirikus a-il 1908-1911, siis aga Kuremäe Pühtitsa nunnakloostris a-il 1911-1917/1919.  Evakueerus Venemaale Jaroslavli koos nunnadega. 1921.a. opteerus Eestisse. ( Teiste allikate järgi opteerus Eestisse 1922).Teenis a-il 1921 – 1922 Kuremäe Pühtitsa nunnakloostris. A-il 1922- 1940 teenis preestrina Tallinnas Nõmmel Johannese- Peamaharaiumise (Joanno-Predtetšenski) kirikus, olles ka selle kiriku ehitaja-rajaja.  Krunt õigeusukirikule oli saadud Nõmme rajajalt von Glehnilt juba 1912.a., aga sõda lükkas ehitustööd edasi.  Raha koguti annetustena koguduselt, mis oli väiksearvuline.  Kiriku arhitekt oli  tuntud arhitekt Aleksander  Vladovsky. Esimene vahesein toodi  Kalamajas sõjaväe likvideeritud kirikust. 1939.a. asendati see  Paldiski õigeusu kirikust äratoodud vaheseinaga. Kiriku ristid õnnistati 1923.a., hoone ise sama aasta oktoobris.  Kiriku kogudus oli tolajal segakogudus, kolmel pühapäeval oli teenistus vene keeles, ühel pühapäeval eesti keeles. Väiksearvuline kogudus ei võimaldanud õpetajal äraelamist. Kõrvalteenistust tuli  preester  Cristofor Vink`il  otsida kooliõpetaja ametit pidades.  Ta õpetas Hiiu algkoolis ja  Vene Eraalgkoolis. Siin aitasid teda laiad teadmised ja haridus: usuõpetus, kreeka ja ladina keel, eriti aga muusika. Muusika saatis preester Christofor Vinki terve elu. Preestri enda lapsed kasvasid üles muusikakeskkonnas.  Üks ta tütardest oli nimekas  baleriin, Lia Vink-Leetmaa.  Christofor Vink  teenis a-il 1941-1942 Al.Nevki kalmistul asuvas samanimelises abikirikus (purustati 1944.a. nõukogude pommirünnakus).  A-il 1942 – 1946  teenis ta taas Nõmmel Johannese- Peamaharaiumise (Joanno-Predtetšenski) kirikus. Oli Sinodi liige a-il  1935- 1936 ja 1942 – 1945. 1960. aastal siirdus pensionile. Christofor Vink oli ka  suur  õigeusu laulu ja muusika  populariseerija. Ta õpetas Tallinna konservatooriumis  kirikumuusika klassis vaimulikule erialale siirdujaid a-il 1937 – 1940. Preester Vink oli ka  Harjumaa praost.  Teda autasustati  Piiskop Platoni mälestusmärgiga ja Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgiga. Peale II Ilmasõda annetas õigeusu kirik temale oma  Püha Vladimiri ordeni.  Preester Christofor  Vink oli kõrge eani mõtteerk . 1951.a. ilmus temalt „Õigeusu kiriku põhiviiside noodiraamat“. Nõmme kirikuga oli ta seotud surmani. Tama matusetalitust juhatas tollane metropoliliit  Aleksius II – mees, kelle preester Christofor  Vink oli omal ajal ristinud.
Andmed: Kornelius  „Svjatoi  pravednõi…., Tallinn,  2011; L. Lõhmus Nõmme Sõnumid, 07.12.2018;