Eduard Roos (1903 – 1979) kultuuri-ja kirjandusloolaneEduard Roos(1903-1979)

Eduard Roos (1903 – 1979)  kultuuri-ja kirjandusloolane, onomastik
Sünd. 15.02.1903 Pajusi v.
Surn. 28.04.1979 Tallinn
ER sündis Põltsamaa khk-s Mõrtsi k. Tani talu peremehe 10 lapselisse perre 8 lapsena. Õppis Kalana külakoolis 1915-18, siis Põltsamaa ja Paide poegl. Gümn-s 1918-23, H.Treffneri gümn-s 1923-24. Jätkas õpinguid TÜ-s  eesti k. Ja kirjanduse ning üldise kirjand, alal. Lõpetas TÜ 1936.a. Töötas ülikooli ajal  Tartu linna  ped. Muuseumi asjaajajana, oli noorsooajakirja TÕUSMED  keeleline, hiljem tegevtoimetaja 1926-27; oli ÜLIÕPILASLEHE toim. Sekretär, hiljem tegev-ja peatoimetaja. Töötas v 1931-34.a. ERM  arhiivraamatukogu van. assistendina (kirjastas R. Parise monograafia KONRAD MÄGI (1932),  oli1934-40 kohtumin.  kodifikats. osak.  keelelise toimetajana., 1941 töötas kohtu rahvakomitees.. Seejärel kirjastuse PED. KIRJANDUS  keeleline toimetaja. 1941-44, saksa okupats. aastatel,  (redigeeris EESTI RAHVA KANNATUSTE AASTA I–II (1943);  oli EESTI KIRJASTUSE  korrektuuriosakonna juhataja. 1944.a. arrreteeriti saksa okupantide poolt maist-septembrini. Vabanedes töötas  kirjastuse ILUKIRJANDUS JA KUNST  keelelise peatoimetajana ja korrektuuriosakonna juhatajana. 1945-50. oli vangistatud poliitilise süüdistuse alusel nõuk. võimurite poolt. Vabanedes töötas Nõos põllutöölisena, viljandis desinfektorina, edasi Tallinnas ökonomistina. Lõpuks sai tööle rahvamaj. nõuk. tehnilise informatsiooni keskbüroo toimetajaks kust siirdus ka 1965.a. pensionile. Pensionil olles töötas mõnda  aega E.Vilde ja A.H. tammsaare memoriaalmuuseumis.
ER oli ES-i ja AKÜ liige, Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi aktivist, korraldades põhjalikke loenguid ja viies läbi kirjanduslikke matku. Toimetas mitmesuguseid teoseid. Oli  EESTI FILOLOOGIA JA AJALOO  AASTAÜLEVAATE 1923, 1924, 1929,  ja 1930 köite  keeletead. Osa koostaja ja toimetaja. Oli keeleline ekspert nimede eestistamise aktsioonis 1934.a.-st. . Toimetas ja tõlkis haldus-ja õigusalast kirjandust.. 1961-st avaldas kirjutisi isiku-ja kohanimedest, ka kirjanduslikest. Siin aitasid kaasa tema folkloristlikud huvid ja harrastused. Uuris KALEVIPOJAS  õdede Linda ja Salme mimede päritolu, avastades uudseid aspekte selle iidse laulu tekkeloos. Väga põnev oli tema loeng Tallinna nime tekkimisest (MK. isikl. mälest.). ER selgitas muistse eesti nimevara koostist, selle osa kristlike ja  praegusnimede kujunemisel, koostas muistsete eesti isikunimede kartoteegi. ER ongi kõige rohkem tuntud eesti muinasnimede uurijana. Kirjutas memuaare oma vennast  J.Roosist (kes oli Eesti ühe suurima bibliofiilse eraraamatukogu omanik, kogu tuumik on Fr.R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumis), J. Aavikust, J. Sütistest jt, uuris G. Suitsu isikulugu. Nende kõikide tugevaks küljeks oli ajastu tausta tundmine ja ilmekas esiletoomine arhiiviandmete  ja isikl. kogemuste põhjal. G.Suitsu noorusloos analüüsis ta Tartu keskkoolinoorte kirjandusringide sidemeid 1905.a. vabadusvõtluslikult meelestatud üliõpilaste jt salühendustega, uuris noore Tammsaare ja Suitsu suhtlemist  keskkooliaastail jpm. Võttis osa  F.Schilleri valimike BALLAADE ja LUULETUSI (1959) tõlkimisest. ER oli tõeline härrasmees oma olemises, vaimukas, tark ja teravmeelne vestleja. Üks ER vendadest oli tuntud kirjandusloolane ja bibliofiil Jaan Roos (tuntud on tema kuulsad päevikud).
ER haual on  skulptor Ernst Kirs´i kavandatud madalrejeefse profiilportreega graniidist hauasammas. (1980.ate alguses).
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; M.Vilbaste TLM kod.uurimisringi BT, Tallinn, 2000; EKL, Tallinn, 2000; 

 Loe lisaks...