Vabadusristi I liigi 3. järgu kavaler Evald Mägi (Mäe)
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Mihkel Mäe | 09.05.1871 | 24.03.1936 | 24.03.1936 |
Evald Mägi | 06.04.1899 | 04.12.1967 | 09.12.1967 |
Magda Mägi | |||
Heljo Seppel | 13.04.1926 | 20.09.2019 | 26.10.2019 |
Sven Seppel | |||
Ingrid Tutt | 06.12.1928 | 07.05.2012 |
Evald Mägi (Mäe) (1899 – 1967) ohvitseri asetäitja
Sünd. 06.04.1899 Tuhala mõis
Surn. 04.12.1967 Tallinn
Evald Mägi sündis Harjumaal . Ta lõpetas Kroonlinna miiniohvitseride kursused 1918.a. ja lisaks ka Tartu reaalkommertskooli kommertsharu 1920.a. Jätkas oma õpinguid Berliini Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Siin kuulus ta korp!UGALASSE. 1918.aasta 17. novembril astus ta vabatahtlikuna Tartu kooliõpilaste kompaniisse ja hiljem teenis raadiotelegrafistina miiniristlejal WAMBOLA. 5. mail 1919.a.a ülendati ta ohvitseri asetäitjaks ning ta teenis noorema miiniohvitserina miiniristlejal WAMBOLA ja Läänemere laevastiku divisjoni adjudandina. Tema lahingutee kulges Tartust Viljandisse ja taandumiseni dessandi koosseisus Luuga jõeni. Merelahingutes osales ta Riia ja Punamäe all ning tema teeneid Vadussõjas märkis I liigi 3. järgu Vabadusrist. Vabadussõja lõppedes teenis üleajateenijana soomuslaeval AHTI ja miiniristlejal WAMBOLA.
15.03.1922.a. läks erru ja jätkas oma haridusteed. Ta töötas Riigi Ringhäälingu tehnikaosakonnas. Tegutses ka Kaitseliidus. Oli a-il 1936 – 1940 KL Nõmme Raadio tehniline juhataja. Oli ka Nõmme Rotary klubi liige. Tema vend oli Eestis tuntud poliitik Hjalmar Mäe.
Evald Mägi küüditati koos abikaasa ja kahe tütrega 1949.a. Siberisse. Sealt ta vabanes 1956.a.
Lisaks Vabadusristile oli Evald Mägi ka KotkaristiV kavaler.
Evald Mägi puhkab M.Mäe perekonna hauaplatsil, tema kalmu tähistab valge marmorist mälestustahvel.
Andmed: L.Lõhmus SÕJAHAUAD HIIU-RAHU KALMISTUL, Tallinn, 2007; L.Lõhmus HIIU-RAHU KALMISTU, Tallinn, 2003; www.virumaa.ee/2002/04/ve-magi-evald-sojamees
Mihkel Mäe (1871 – 1936) ettevõtja
Sünd.09.05.1871 Kunda v.
Surn. 24.03.1936 Tallinn-Nõmme
Mihkel Mäe sündis Virumaal Kunda Mallas. Töötas Tuhala mõisa metsaülemana. Nõmmele asus ta 1910.a., ehitades maja Pääskülla Suvila tänavale. Koos naisevenna Aleksander Oit´iga rajasid nad 1920.aastatel Nõmme jaama lähedale Õie ja Raudtee tänava nurgale saeveski ja lauavabriku. Vabriku ametlik nimi oligi Oit & Mäe Metsaäri ja Ehitusmaterjalide Ladu. Siin toodeti mitmesuguseid ehitusdetaile-uksi, aknaid, treppe , lauamaterjali jne. 1929.a. suunati kokkuleppel Eesti raudteega vabrikusse isegi omaette raudteeharu. Muidugi tekitas mürarikas vabrik Nõmme suvilaomanikes pahameelt , aga vabrikul olid dokumendid ja load korras, tuli leppida. Tuleohu vähendamiseks tuli vabrikul asutada lausa oma tuletõrje selts, seda lisaks juba tegutsevale Nõmme Vabatahtlikule Tuletõrje Ühingule. 1936.a. loovutas Mihkel Mäe oma osaluse vabrikust täielikult äripartnerile. Nõmme lauavabriku nime all tegutses ettevõte veel 1960. aastatel. Hiljem vabrik suleti, hooned lammutati. Praegu selle asemel elumajad.
Mihkel Mäe oli abielus äripartner A.Oit´i õe Anna Maria Oit´iga (emigreerus peale sõda, suri 1957.a. Taanis Thistedis). Nende pojad olid poliitik Hjalmar Mäe ja sõjaväelane Evald Mägi.
Andmed: L.Lõhmus HIIU-RAHU KALMISTU, Tallinn, 2003; NÕMME SÕNUMID, 2013.; L.Lõhmus JALUTAJA TEEJUHT. NÕMME, Tallinn, 2007;