Mati-Johannes Palm (1942- 2018) laulja, lauluõpetaja
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Ella Palm | 23.12.1922 | 13.12.2008 | |
Ilmar Palm | 15.03.1921 | 02.07.1988 | 07.07.1988 |
Mati-Johannes Palm | 13.01.1942 | 28.05.2018 | 02.07.2018 |
Mati-Johannes Palm (1942- 2018) laulja, lauluõpetaja
Sünd. 13.01.1942 Tallinn
Surn. 28.05.2018 Tallinn
Mati sündis ja kasvas Tallinnas. Lõpetas 1960 Tallinna 4. kk-i. Ta õppis aastatel 1962–1968 Tallinna Konservatooriumis Jenny Siimoni lauluklassis, 1972–1973 Moskva Konservatooriumis Hugo Dietzi klassis ja 1974–1976 Milanos La Scala laulukoolis Renata Carosio klassis. Mati Palmi esimene soolokontsert toimus 8. 04.1964 Tartu Ülikooli aulas koos Maarja Haameriga. A-il 1967–1969 oli ta Estonia koorilaulja ja alates 1969. a-st ooperisolist. Esmakordselt võis Mati Palmi teatrilaval kuulda 24. 10.1966 a. Hervé operetis "Mam`zelle Nitouche" leitnant Champlatreux rollis. Tema repertuaari on kogunenud üle 80 eriilmelise rolli, millest enim tõusevad esile Verdi ajalooliste tegelaste tõlgendused Attila, Filipp II ja Zaccaria, samuti sügavad ja väljenduslikud rollid Mussorgski ja Tšaikovski ooperites: Boriss ja Pimen, Gremin, René ja Ivan Hovanski. Tema esinemisi on hinnatud ka Wagneri ooperites, millest sagedamini on ta laulnud „Lendava hollandlase“ nimiosa. Neist mitmeid on ta korduvalt esitanud rahvusvahelistel lavadel. Mati Palmi kaunis ja nüansirohke hääl ning emotsionaalne esitus on pakkunud unustamatuid muusikaelamusi ooperilavadel, oratooriumide esitustel ja kammermuusika õhtutel. Mati Palm ise on oma loometeed iseloomustades öelnud, et ooperikunst on tema südametunnistus, oratoorium tema armastus ja kammerlaul tema hobi. Nõnda on ta võrdse eduga esinenud ooperilavadel, kontserdi- ja kammersaalides. Mati Palmi kontsertrepertuaari kuulus üle 600 kammerlaulu, oratooriumi ja ooperiaaria ning ta on laulnud enam kui 400 soolokontserti. Mati Palmi viimaseks ülesastumiseks suurel ooperilaval oli paavsti roll PromFesti 2011. aasta Verdi «Attila» lavastuses.
Peale Eesti kontsertlavade on Mati Palm esinenud soolokavadega korduvalt paljudel maailmamainega lavadel nagu Moskva Filharmoonia Tšaikovski nimeline saal, Moskva Konservatooriumi Väike Saal ja Rahmaninovi nimeline Saal, Glenn Gouldi Stuudio Torontos, Peterburi Filharmoonia Suur ja Väike Saal, Savonlinna Retreti saal ning Kiievi, Riia, Minski ja teiste pealinnade kontserdisaalides. Tema partneriteks laval on olnud Tiit Kuusik, Georg Ots, Margarita Voites, Anu Kaal, Hendrik Krumm, Helgi Sallo, Urve Tauts, Teo Maiste, Liidia Panova, Kalju Karask, Ivo Kuusk, Maarja Haamer ja paljud teised Eesti muusikateatri tipud. Mati Palm on laulnud paljude dirigentide juhatusel nagu C.F. Cillario, N. Järvi, E. Klas, V. Gergijev, A. ja M. Jansons, F. Luisi, J-P. Saraste. Tema klaveripartneriteks on olnud Tarsina Alango, Peep Lassmann, Helin Kapten, Aleksander Maikapar, Larissa Gergijeva, Charles Kipper, Irvin Gage, Renato Pastorino ja teised. A-il 1976–1980 oli Mati Palm lauluklassi õppejõud Tallinna Konservatooriumis. Alates 1990. aastast oli ta Eesti Muusikaakadeemia lauluosakonna õppejõud, alates 1995. aastast lauluprofessor. Tema käe all on laulmist õppinud näiteks Tarmo Sild, Märt Jakobson, Triin Ella, Juuli Lill, Monika-Evelin Liiv, Juhan Tralla, Aare Kodasma, Roman Chervinko, Pavlo Balakin, Ksenia Kutšukova jt. A-il 1995–2000 juhtis ta Eesti Muusikaakadeemia lauluosakonda. Tema esitatud muusikat on välja antud paljudel CD- ja heliplaatidel. Ta on esinenud ka umbes kümnes filmis. 2012. aastal ilmus tema koostöös Allan Vurmaga ilmunud autobiograafia «Mati Palm. Slancio della voce».
Mati Palm oli ka kergejõustiklane ja sporditegelane. Alustas kergejõustikutreeninguid 1956 Kalevi kergejõustikukoolis Harry Aumere õpilasena, 1957 jätkas Aleksander Tšikini juhendamisel. Kuulus 1958–1962 Eesti noortekoondisse. Isiklik kuulitõukerekord 14.76 (1962). Oli a-st 1994 liikumise "Eluterve Eesti" juhatuse liige (ka juhatuse esimees) ning 2006–2013 Eesti Spordiseltsi Kalev juhatuse liige. Kalevi auliige (1996).
Mati Palm sai Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse 1974. aastal ja Eesti NSV rahvakunstnikuks 1980. aastal, NSV Liidu riikliku preemia sai ta 1983. aastal, Georg Otsa preemia 1984. aastal ja Valgetähe IV klassi teenetemärgi 2001.a-l.
Mati Palm oli oma eluasjades olnud ikka üsnagi tagasihoidlik, ei rääkinud ega kurtnud kunagi on nentinud üks tema lavapartner Margarita Voites. Kolleegide meelest oli ta spordiposs, vigurivend, vahel ka pisut edev omi võimeid näidates, aga ta oli kõigi meelest väga hea kolleeg ja vaieldamatult suurepärane bassbariton.
Andmed: ETBL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000; https://www.esbl.ee/biograafia/Mati-Johannes_Palm; www.pealinn.ee/tagid/koik/suri-ooperilaulja-mati-palm-n222062; www.opera.ee/arhiiv/75360/;www.eestikalev.ee/uudised/lahkus-mati-johannes-palm/;https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2018/07/02/Mati-Palm-1942–2018-; A.Vurma „Mati Palm“, Tallinn, 2012; eestinaine.delfi.ee/elud/huvasti-mati-palm-eluasjades-usna-tagasihoidlik?id=82250953; www.sirp.ee › Artiklid › Muusika;