Hans Leberecht (Lebereht)(1910 – 1960) kirjanik

Hans Leberecht (Lebereht)(1910 - 1960) kirjanik

Sünd. 01.09.1910 Peterburi

Surn.10.11.1960 Tallinn

H L sündis Peterburis, kuhu ta isa koos perega oli 1906. aastal töö otsinguil elama asunud. Kõik suved veetis aga väike Hans Järvamaal Koordi külas vanaema Kati juures. Vanaema jutustamisanne ning idülliline külakeskkond äratasid nooru-keses Leberechtis kirjutamistungi. 1928. aastal lõpetas H L keskkooli. Pärast seda töötas ta keevitajana tehases "Elektro-sila". Aastatel 1935-1937 õppis ta M. Gorki poolt asutatud Kirjanduse Õhtuülikoolis, kuid heideti ülikoolist välja pärast isa represseerimist stalinlike võimude poolt. Sõja algul mobiliseeriti H L Punaarmeesse ning käis Eesti Laskurkorpuse võitlejana läbi kogu sõjatee Velikije Lukist Kuramaani. Sõja järel sai temast ajakirjanik. Ta töötas ajalehe "Sovetskaja Estonija" erikorrespondendina kuni 1951. aastani, mil temast sai kutseline kirjanik. Oma kirjanikukarjääri alustas HL tehase ajalehe juures, osales ka kirjandusringis. Leberecht kutsuti osalema delegaadina esimesel nõukogude kirjanike kongressil 1934. Ta 1936. aastal ilmunud jutustus viletsuses elavast maalrist Barabanovist "Igavene värv" pälvis üleliidulisel novellivõistlusel teise preemia. Leberechti stiili on iseloomustatud kui kuivavõitu, skemaatilisusse kalduvat. Ta karakterid on enamasti üheplaanilised, mis iseloomustas 1930-40. aastate vene nõukogude olukirjelduslikku proosat.1948. aastal, kui Eesti külas oli alanud sundkollektiviseerimine, kirjutas HL pikema jutustuse (tinglikult võib seda isegi romaaniks pidada) "Valgus Koordis". Teos avaldati ajakirjas "Zvezda". Samal aastal esitas ta jutustuse käsikirja - mõistagi vene keeles, mis oli H L-i kirjanduslikuks keeleks, kuigi ta rääkis vabalt ka eesti keelt - romaanivõistlusele, mille korraldajaks oli kirjastus "Ilukirjandus ja Kunst". Žürii, mida juhatas 1930-ndatel aastatel luuletajana tuntuks saanud  Paul Viiding, pidas H L-i teost kirjanduslikus mõttes nõrgaks ja jättis ta kõrvale. 1949.a. Stalini isiklikul märguandel EKP juhi N.Karotamme kaudu saadeti laiali romaanivõistluse žürii ja moodustati uus, kes kuulutas romaanivõistluse võitjaks H L. Pärast seda tõlkis Moskvast saabunud käsu korras  HL-i teose nädala jooksul eesti keelde kirjanduskriitik L.Remmelgas."Valgus Koordis" ilmus 1949. a. kevadel ja sama aasta sügisel anti teosele Stalini preemia.
Topeltiroonia seisneb selles, et kirjutatud vene keeles ja tõlgitud eesti keelde, osutus jutustus "Valgus Koordis" tänu vene keelest 23 keelde tõlgituna eesti kirjanduse visiitkaardiks teistes kirjanduskultuurides. Teine põhjus oli aga selles, et 1951. aastal vändati jutustuse põhjal samanimeline film, mis järgis ameerika filmide arhetüüpset mustrit: inimesed loovad elu keset soid nagu kauboid preeriates ja hea võidab kurja. Peategelast mängis laulja Georg Ots. 1955. aastal lavastati "Valgus Koordis" põhjal ka ooper (L.Normet). Kirjutanud ka  teisi romaane ja jutustusi,  teoses "Kaptenid"(1956) käsitleb HL tööliste elu, (film Andruse õnn). Sõjasündmusi romaanis "Sõdurid lähevad koju (1957) . HL elas jõukalt, evis Nõmmel villat, ta teoseid müüdi palju. Võõrsil kasvanud inimesena ei sobitunud ta hästi kohalike punakirjanike seltskonda, aga tema mittesobimist soodustas kindlasti ka foobia mida põdes, nimelt haiglast pisikutekartust.

  Andmed: http://infopartisan.blogspot.com/2010/11/aeg-on-kups-leberechti.htm; www.martlaar.ee/.../kas-oksanen-on-toesti-hans-leberech..http://www.postimees.ee/luup/98/13/elu1.htm

http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=7289

http://www.ruthenia.ru/Blok_XVIII/Veidemann_eestikeeles.pdf

Loe lisaks...