Aino Tigane (1912 –1191) prosaist, tantsija ja lastekirjanik

Kirjanik

Kultuurilooline haud

V, KI, 41, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Elmar Kuusik 17.11.1899 06.11.1988 11.11.1988
Aino Tigane 12.05.1912 12.10.1991 19.10.1991

 

Aino Tigane (1912 -1191)  prosaist, tantsija ja  lastekirjanik

Sünd.12.05.1912 Tartu
Surn. 12.10.1191 Tallinn
AT sündis Tartus kingsepast isa ja õmblejast ema kolmanda tütrena. Lõpetas Tartus ENKS-i tütarlaste gümnaaiumi 1930.a. asus tööle kirjastuses LOODUS korrektorina, töötades seal 1941.a.-ni.  1941-44 oli mittekoosseisuline tantsija VANEMUISE balletirühmas, 1944-46 oli samas näitleja. 1947-48 töötas Tallinna NOORSOOTEATRIS näitlejana. 1948.a. KL liige ja kutseline kirjanik Tallinnas. AT alustas kirjanduslikku tegevust 1930.aastail, avaldades ajakirjanduses lühijutte ja följetone (ps-ga Kadri Pender), hiljem avaldas lastejutte. LOODUSE lasteraamatute võistlisel sai III auhinna  1941.a. raamatu eest KÜLALINE METSAST. Kirjutas ka näidendi. Nõuk. okupatsiooni ajal avaldas rea lasteraamatuid milledes kujutas tollast elu. Nendeks olid: ESIMENE VEERANDAASTA 1946, tõlgiti ka läti keelde, KEERDSÕLM 1948, see tõlgiti ka vene keelde, 1947. ilmus LUGU VÄIKESEST ANNEST, KLASSI NOORIM 1950- see on jutustus noortest balletikooli õpilastest, MEID KUTSUB SIGNAAL 1953/56. Koos E.Kuusiga kirjutas südamliku loomajutu saarmast - MEIE OTT, tõlgiti ka vene keelde.  Ilmusid mitmed jutukogud nende hulgas ka kogumik SILEDAD JA KARVASED 1987. AT rõõmsatooniliste lastejuttude kangelasteks on lapsed ja loomad, ka loodus. Mõned AT jutud on tõlgitud ka  ukraina ja gruusia keelde.
AT poeg oli ennistuskoja KANUT kauaaene väga erudeeritud kunstirestauraator Henno Tigane. AT vanemad õed olid kirjanik Leida Tigane ja kunstnik Valli Tigane. Aino Tigane ja tema abikaasa kirjanik Elar Kuus-Kuusik pidasid pikki aastaid teineteise kõrval elades kirjanikuametit ning on oma raamatutega lastele palju lugemisrõõmu kinkinud.

Andmed: O.Kruus NAINE HANESULEGA, Tallinn, 1971; EKL, Tallinn, 2000; EKA IV kd 1 ja 2 rmt, Tallinn,1969.a. 1981/84.a.; EKA V kd1 ja 2 rmt., Tallinn, 1987/1991.a.; EE 14 kd, Tallinn, 2000:

 

Elar Kuus (Elmar Kuusik) (1899 – 1988) lastekirjanik
Sünd. 17.11.1899 Meeri v.
Surn. 6.11.1988, Tallinn
Elar Kuus oli eesti lastekirjanik ja pedagoog. Lisaks sellele on ta ka tõlkinud lastele ja koostanud näitemängude kogumiku noortele. Ilmunud on mõned jutud täiskasvanutele. Pseudonüümi Elmar Ramla kasutas ta 1930. aastail.
Elmar Kuusik sündis Tartumaal Keeri mõisas puusepa perekonnas. 1925.a. lõpetas ta eksternina H.Treffneri gümnaasiumi ja Tartu Õpetejate  Seminari. Jätkas õpinguid konservatooriumis ja  Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas mille lõpetas 1930.a.  Peale seda töötas ta  mitmel pool algkooliõpetajana. Hiljem, alates 1930.ndatest töötas Tartus, Viljandis ja Tallinnas keskkooliõetajana.  Oli mõnda  aega kirjandusala juhataja ENSV Riiklikus Noorsooteatris ja Estonias.  A-il 1950 -1954 viibis poliitiliste süüdistuste tõttu Narva vangilaagris.  Peale vanglast naasmist  teotses vabakutselise kirjanikuna.  Ta on avaldanud hulgaliselt lasteraamatuid, mõned neist koos abikaasa Aino Tigasega.  Nimetagem rmt-d: „Muinasjutt pöialpoisist, kotkast ja sitikast“ (1936),  „Kodukäijad seiklevad“(1937),  „Jänesepoeg, kes luuletas“(1938), „Meie Ott“ (1959), „Purgaa. Kolm seiklust“ (1961), „Kilgi võti“,  „Memme musi“ ja „Välek,  Vibulane“(kõik 1978), 198o. Avaldas r-tu  „Nupumees Ati“ jpm.   „Memme musi“ ja „Nupumees Ati“ olid algselt  kirjutatud nukunäidenditena ja neid mängiti  nukuteatrites.  Tema jutte ilmus ajakirjanduses ja loeti ette raadios.  Tema raamatud on kirjutatud hea pedagoogivaistuga, neil on põnev süžee ja neis ei puudu huumorgi.  Tema raamatuid on tõlgitud läti ja vene keelde.  Ka tema ise tõlkis, nimetada võiks omal ajal väga populaarseid lastejutte  S.Maršaki „Kassi maja“ ja S.Mihhalkovi „Punane kaelarätt“.
Elar Kuus oli abielus  lastekirjanik Aino Tigasega kelle õde oli kirjanik Leida Tigane.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; EKBL, Tallinn, 1975; A.Jaaksoo „Kes on kes ja mis.....“, Tallinn, 1987;

Loe lisaks....